"Palju on tehtud, kuid väga palju on vaja veel teha, et kõigi Eesti inimeste elatustase tõuseks," ütles Ratas neljapäeva hommikul ajakirjanikele saadetud teates. "Ka viimaste aastate kogemus näitab ja rahvusvahelised organisatsioonid kinnitavad, et just riigi toel on majandustulemused prognoositust paremad. Eriti kriisi ajal tuleb seda minu hinnangul silmas pidada."

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) sõnul peavad tuleval aastal olema ministeeriumid valmis kokku struktuurse tasakaalu suunas liikumiseks kärpima 60 miljonit eurot.

Ka riigikogu keskerakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul ei ole valitsuse plaanitud kärped mõistlikud ning takistavad Eestile vajalikku majanduskasvu. Kriitiline oli RES-i suhtes ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, kes soovitas RES-i arutelu pausile panna ja süüdistas Reformierakonda liigses kärpelembuses.

Riigieelarve strateegiat koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti.

Lisaks plaanitakse edasi lükata mitmed aastate 2023-2025 plaanitud suuremad investeeringud.

Nimelt ütles Reformierakonda kuuluv justiitsminister Maris Lauri, et kuna sel perioodil investeerib riik palju euroraha, võib riigieelarveliste investeeringute lisamisega majandus üle kuumeneda.

Erki Savisaar ei nõustu ministrite seisukohaga, et 2023-2025. aastal ähvardab Eesti majandust ülekuumenemine.

"Kõik prognoosid, mida me siiani oleme vaadanud näitavad nimetatud aastatel mingisugust kahe- või kolmeprotsendilist kasvu ja sellise kasvuga me ei jõua mitte kunagi Euroopa üle keskmise. Eesti keskmine majanduskasv võiks aastas olla kuskil viis protsenti," lausus Savisaar.

"Kokkuvõttes see eelarvestrateegia on ju valitsuse sisedokument ja riigikogu sekkub jõulisemalt siis kui eelarve jõuab sügisel riigikogusse," lausus Savisaar.

"Meil oli raske partner läbirääkimistel, kes väga selgelt oma asjade eest seisis ja tegi seda väga tugevalt. Ma arvan, et hea kompromiss lõpuks on see, kui keegi ei lahku juubeldades ja nii on ka riigi eelarvestrateegiaga läinud," iseloomustas Reformierakonda kuuluv rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus läbirääkimisi Keskerakonnaga Postimehele.

"Ülesanne, mille kõik valitsuskabineti liikmed endale võtsid, on just nimelt üle jõu elamise vähendamine. Suurema osa riigieelarve strateegia (RES) läbirääkimiste tööst tegime lisaks ministritele väga heas koostöös ka Keskerakonna juhi Jüri Ratase ja keskfraktsiooni juhi Mailis Repsiga. Mul ei ole küll mingit põhjust kahelda, et nende kinnitatud läbirääkimiste tulemus ja kokkulepe ka peab," märkis Pentus-Rosimannus.