Lugedes valitsuse heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegiat valdavad mind kahetised tunded. Kindlasti on positiivne see, et Eestis taastub kiiremini kui oskasime loota, mis omakorda tähendab ka seda, et riigil ei ole vaja reaalmajandust oma kulutustega nii suures mahus üleval pidada.

Samal ajal mõtlen kõikidele nutikatele investeeringutele, mida oleks võinud teha praegust odavat laenuraha kasutades ning mis oleks aidanud majandust stimuleerida ja viia läbi suuri struktuurseid reforme.

Paraku on uus eelarvestrateegia näide sellest, kuidas just viimane võimalus on jäetud kasutamata ning selle asemel on valitsus taas asunud tegelema peenhäälestamisega.

Strateegia suudab vaadata ettepoole vaid paar aastat, aga Eestile oleks vaja pikka plaani ja lahendusi, mis annaksid võimaluse tähtsamaid kulusid isegi tõsta, ilma et see tooks kaasa ainult tarbimiseks laenu võtmist või maksude tõstmist. Seda võiksime teha praeguses strateegias oleva juhusliku kärpimise asemel hoopis suure riigiaparaadi reformi kaudu.

Usun, et meie IT-sektori oskuste ärakasutamise abil võiks radikaalne riigiaparaadi reform tuua kaasa 600 miljoni euro suuruse aastase kokkuhoiu. See annaks selge tõuke majanduse elavdamisele, mis võiks minu arvates tuua juurde ka suuremat maksutulu samas suurusjärgus.

Oluline on seejuures, et praegust riigibürokraatiat, mis tegeleb plaanimajandusliku organiseerimisega, saaks uues süsteemis palju väiksemaks ja efektiivsemaks muuta bürokraatiat asendavate IT-lahendustega. See aitaks ka vabastada avalikus sektoris töötavaid heade oskustega inimesi, kes saaksid minna erasektorisse, kus nad looksid lisandväärtust ja uut primaarset maksutulu, mis aitaks kaasa Eesti ekspordile ja majanduse kasvule.

Kokkuvõttes oleks Eestil vaja peenhäälestamise asemel läbi viia suured riigieelarve ja riigiaparaadi reformid, et saaks riigi kulusid vähendada ja majandust elavdada. See annakski meile võimalusi keskpikas perspektiivis näiteks õpetajate palku tõsta, tervisehoiusüsteemi rohkem panustada ja riigikaitsekulud heal tasemel hoida ja samal ajal saavutada riigieelarve tasakaal ilma makse tõstmata.