Kuna praegune maja vanalinnas Pikal tänaval on siseministeeriumile suur ja liiga kulukas üleval pidada, planeeriti juba ammu uue hoone rajamist. Tänavu lõpeb ka siseministeeriumi uue peahoone arhitektuurikonkurss, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel selgus, et uus hoone jääb ehitamata.

"Hetkel on tõesti võetud selline suund valitsuse ostusega, et mõistlik on see auväärt maja, kus hetkel siseministeerium asetseb, pigem maha müüa. /.../ Arhitektuurikonkurss on iseenesest mõistlik lõpuni viia, sest plaan on see maa-ala seal nagunii hoonestada," rääkis siseminister Kristian Jaani.

Siseministeerium ise kolib Pikalt tänavalt ministeeriumite ühishoonesse. Seda kaaluti ka ühishoone valmimise ajal, kuid siis leiti, et seal pole siseministeeriumile sobivaid turvanõudeid.

"See peaks iseenesest olema 2023. aastal ja iseenesest on valituse ostusega eraldatud kolimiseks ja vastavateks ümberehitusteks vastavad summad. Hetkel on see 1,5 miljonit eurot. Sellest 400 000 peaks minema käiku juba järgmisel aastal. Siseminiseeriumil on enda erilised vajadused erinevate turvaalade jaoks, erinevate sidesüsteemide jaoks, mida hetkel seal ei ole. Need tuleb sinna ehitada," selgitas Jaani.

Siseministeeriumi uus hoone pidanuks tulema Lennusadama lähedusse. Küll aga hakatakse rajama selle kõrvale planeeritud keskkonnamaja.

"Tõepoolest, loodusmuuseum ja keskonnaministeeriumi erinevad allasutused koondatakse kokku järgmise paari aasta jooksul Tallinnasse rajatavasse uude keskkonnamajja. Keskkonnamajast peaks saama looduskompetentsi keskus," rääkis keskkonnaminister Tõnis Mölder.

"Riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et selle hoone rahastamine on niimoodi, et 20 miljonit me näeme ette riigieelarvest, osaliselt me saama seda raha tagasi läbi erinevate kinnistute müümise ehk siin tekib ka teatud kokkuhoiu- ja riigireformiefekt. Teises osa 20 miljonit me saame CO₂ kvootide rahastusest," lisas minister.

Riigikogu rahanduskomisjon arutab eelarvestrateegiat järgmisel nädalal ja siis on täpsemalt näha, millistest investeeringutest on praegune valitsus kärpides veel loobunud, ütles komisjoni aseesimees Aivar Kokk.

"Järgmiste aastate investeeringud plaanitakse ainult Euroopa Liidu toetuste kaudu ja riigipoolsed investeeringud ehk riigi poolt erinevate investeeringute rahaga toetamine on praktiliselt nullilähedane," märkis Kokk.