Lauri ei toeta eelarvevahendite proportsionaalset vähendamist

{{1626070260000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Maris Lauri. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Justiitsminister ja rahandusministri kohusetäitja Maris Lauri ütles vastuses kohtujuhtidele, et ta ei toeta proportsionaalset eelarvevahendite vähendamist.

Valitsus kinnitas aprilli lõpus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025, mis näeb järgmiseks aastaks ette 61 miljoni euro suurust kärbet. RES-i koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti.

Kohtujuhid pöördusid justiitsministri ja rahandusministri poole, kuna kohtute töökoormus on nende väitel kasvanud ja samuti olevat paljudel kohtuametnikel liiga madal palgatase.

Lauri vastas, et mõistab kohtu muret ja samuti seda, et RES-i 2022-2025 protsessis soovitakse saada eelarvevahendite osas kiiresti selgust. Samas ei ole Lauri sõnul hetkel veel võimalik justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste eelarve jaotumise kohta täpsemat infot anda.

"Valdkondade vahendite jaotuse osas ei ole veel otsuseid langetatud. Kinnitan, et ma ei toeta proportsionaalset eelarvevahendite vähendamist," märkis Lauri.

Samas peab Lauri õigeks, et riigi eelarvevahendeid kasutataks tulemuslikult ning selleks otsitaks alati võimalusi.

"Seni kuni hakkame valitsuses riigieelarve osas pidama augustis arutelusid, on oluline töötada lahenduste heaks, mis vähendaksid riigi kulutusi võimalusel juba lühemas või muudatuse sisust tulenevalt pikemas perspektiivis."

Minister lisas, et kohtute valdkonnas on justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep algatanud arutelud kohtujuhtide, prokuratuuri ja advokatuuri esindajatega võimalike kokkuhoiukohtade leidmiseks, aga ka kohtute koormuse vähendamiseks.

"Lahendused peavad tagama, et isikute põhiõigused oleksid kaitstud, kohtupidamine toimuks mõistliku aja jooksul ning kvaliteetselt ja kohtutel oleks oma ülesannete täitmiseks piisavad eelarvevahendid. Täna ei tea me veel, milline saab olema nende struktuursete muudatuste mõju järgmise aasta eelarvevahenditele ja kuidas augustikuine majandusprognoos eelarvevahendeid mõjutab," kirjutas Lauri.

Kohtujuhtide pöördumine

Kohtujuhid kirjutasid, et kohtutel on inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsjana antud põhiseadusega oluline funktsioon. Kui kohtud ei suuda enam mõistliku aja jooksul kohtuasju lahendada, saab tugeva hoobi ka inimeste usaldus oma riigi vastu ja halveneb majanduskeskkond, mis omakorda mõjutab aga kogu ühiskonna toimimist.

"Taunitav on olukord, kus I ja II astme kohtute juhte ei ole kutsutud osalema justiitsministeeriumis kohtute eelarve kujundamise protsessis ning nad ei tea, milliseid tulevikku vaatavaid otsuseid tuleb järgmise aasta eelarve valguses teha. Kohtute käsitlemine eelarvearutelude objekti, mitte subjektina, riivab kohtusüsteemi institutsionaalset sõltumatust," märgiti pöördumises.

Pöördumisele kirjutasid alla Harju maakohtu esimees Astrid Asi, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu maakohtu esimees Liivi Loide, Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel, Tartu halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe, Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ja Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: