X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastani 2025

{{1619688300000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis neljapäeval heaks riigi eelarvestrateegia (RES) aastateks 2022–2025. Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud euroraha toel üle kaheksa miljardi euro.

Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud, ütles peaminister Kaja Kallas. Suur osa kaheksast miljardist läheb digipöörde ja rohepöörde elluviimiseks.

Rohepöörde elluviimiseks plaanitakse järgmisel neljal aastal suunata 1,8 miljardit eurot.

Kallase sõnul jälgitakse järgmistel aastateks riigi poolt planeeritud investeeringuid, sest majanduse ülekuumenemise oht lähiaastatel on olemas. "Praegu läheme investeeringutega edasi, aga vaatame, kas saab investeeringuid hajutada, et ei tekiks ülekuumenemist," lausus peaminister.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et eelkõige tuleb üle vaadata kinnisvarainvesteeringud, sest kriisiaeg näitas, et kontorihooneid ei ole nii palju tarvis. "Need plaanid hindame ratsionaalselt üle," lausus Aab.

Kolme protsendi võrra kerkivad järgmisel aastal politseinike, päästjate, haridustöötajate palgad. "Kuivõrd eelmises riigieelarvestrateegias polnud ette nähtud prioriteetsete valdkondade palgatõuse, siis pingutasime, et raha politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusuks siiski leida. Seda on vähe, ma olen nõus, aga olukorras, kus me peame kõike kokku tõmbama, on need ainsad ametid, kes palka juurde saavad," ütles Kallas.

Aastaks 2023 vabastatakse keskmine pension tulumaksust. Prognooside järgi peaks aastaks 2023 olema keskmine pension 620 eurot ja nii palju on pensionäri jaoks tulumaksuvaba, olenemata sellest, kas ta käib tööl või mitte, ütles Kallas.

Kallas kinnitas, et kaitse-eelarve on RES-is jätkuvalt üle kahe protsendi SKP-st. Investeeringud teadusesse ja innovatsiooni moodustavad SKP-st ühe protsendi.

RES-i järgi on järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi euroga miinuses: tulud on 12,3 miljardit eurot, kulud 13,8 miljardit, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Tasakaalu jõudmine on neljapäeval heaks kiidetud RES-i järgi pigem eesmärk horisondil, aga igatahes sinnapoole valitsus liigub, lausus rahandusminister.

Järgmise aasta struktuurne puudujääk jääb Pentus-Rosimannuse sõnul 3,4 protsendini. Rahandusministri sõnul on on eesmärgiks võetud defitsiidi vähendamine aastas vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st.

Kulude katmiseks on planeeritud muuhulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades. Alates 2022. aastast ulatub see kokku 61 miljoni euroni aastas. Kokkuhoiukohad leidsid 2019. aasta tegelike tööjõu- ja majandamiskulude alusel kõik ministrid enda valitsemisalades.

Valdkondlikud otsused

  • Kaitsekulud on järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle kahe protsendi  SKPst. 
  • Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
  • Teadus-arendustegevuse rahastus on vähemalt üks protsent SKPst.
  • Jätkub pensionite erakorraline tõstmine, 2023. aastal tõstetakse nii pensionite baasosa kui ka rahvapensioni kokku 20 euro võrra. Keskmine pension muutub 2023. aastast tulumaksuvabaks. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
  • Raiesurve vähendamiseks riigimetsas väheneb riigieelarve strateegias alates 2022. aastast riigi ootus RMK dividendidele.
  • Jätkuvad ettevalmistused Tallinna haigla rajamiseks.
  • Rohepöördesse  on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muu hulgas saavad tuge ettevõtted ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
  • Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
  • Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse.
  • Valitsus eraldab aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks.
  • Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi kaheksa miljonit eurot. Samuti toetatakse välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga. E-residentsuse programmile eraldab valitsus aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
  • Valitsus suunab 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust. Majja kolivad kolivad Eesti loodusmuuseum ning keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
  • Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
  • Lõpule viiakse Kääriku spordikeskuse ehitus ning riik eraldab selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.

Eelarvenõukogu: eelarvedefitsiit ei tohiks ületada kolme protsenti

Eelarvestrateegia koostamisel on valitsuse eesmärk olnud eelolevate aastate eelarvepuudujääki kevadprognoosiga võrreldes vähendada. Selleks kavandatakse lisatulusid ja tegevuskulude kokkuhoidu, aga ka avaliku sektori investeeringute vähendamist.

RES-i järgi ulatub nominaalne eelarvepuudujääk 2022. aastal 3,8 protsendin SKP-st ja 2023. aastal 3,2 protsendini SKP-st.

Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi ei tohi eelarvepuudujääk tavaoludes ületada kolm protsenti SKP-st. Kuna rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ületab Eesti majandus juba järgmisest aastast oma kriisieelse taseme, pole eelarvenõukogu hinnangul alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi kolme protsendi piiri ületamine enam põhjendatud.

Seega soovitab eelarvenõukogu sel sügisel 2022. aasta riigieelarvet koostades valitsussektori eelarvepuudujääki vähendada, praeguste prognooside järgi vähemalt 220‒230 miljoni euro võrra. Eelarvepuudujääki saab vähendada riigi tulusid suurendades ja/või kulusid vähendades, märkis nõukogu.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi hinnates leidis eelarvenõukogu, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks. Seda tänu teise pensionisamba väljamaksetele ja kasvanud eratarbimisele ning prognoositust kiiremale palgakasvule. Tänu sellele võivad ka maksulaekumised kujuneda oodatust paremaks. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu mitte lisakuludeks, vaid eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: