"Eks ta ilma selge sihita siit nurgast ja sealt nurgast kokku traageldatud eelarvestrateegia on, millel ei ole selgeid prioriteete," kirjeldas Seeder neljapäeval vastu võetud riigi eelarvestrateegiat.

"Pean seda ühtpidi halvaks ja teistpidi ohtlikuks. Halvaks seetõttu, et polnud prioriteete ja ta ei panusta meie arengule, majanduse elavdamisele. Ohtlikuks seetõttu, mis tehakse riigikaitsekuludega praeguses olukorras, see on ohtlik ja lubamatu," ütles ta.

Seedri sõnul tuleb riigikaitsekulutustes arvestama ümbritseva ebastabiilse julgeolekuolukorraga. "Kärpida sealt, millele toetub kõige rohkem meie julgeolek, see on väga vastutustundetu."

Isamaa juht märkis, et riigikaitses tehakse kulutusi väga pikaajaliselt ja hanked toetuvad pikaajalistele plaanidele. "Kui vaatame kuhu 2024. aastaks selle eelarvestrateegia riigikaitsekulutustega jõuame, siis võib küsida, kas seal ka kahte protsentigi järgi jääb. Samal ajal ei ole öeldud, milles loobutakse, mis jääb ära, kas vähendatakse kaitseväge, seda ju ei öelda."

Eesti ujub kriisiajal vastuvoolu

Seedri hinnangul ei tasu pandeemiast põhjustatud kriisis eelarvetasakaalu otsides vastuvoolu ujuda samal ajal, kui nii Euroopa Komisjon, keskpank kui teised liikmesriigid on võtnud suunaks kriisist väljumiseks majanduse elavdamise ja ajutiselt eelarvetasakaalu põhimõttest loobunud.

Kui teised Euroopa riigid samal ajal suunavad raha arengusse, võib Isamaa juhi hinnangul kannatada Eesti konkurentsivõime. "Kui nemad teevad ära ja meie ei tee, siis meie konkurentsivõime väheneb."

"Kärbitakse sealt, kust kärpima ei peaks. Kui me räägime kärbetest, siis kärpimine praegu ei saa omada väga sisulist tähendust. Ta peab olema märgiline ja solidaarsuse väljendus, kui meil praegu erasektor hoiab kokku, ettevõtetel on keeruline olukord," rääkis Seeder.

Seedri sõnul võib solidaarsuse näitamiseks teha kärpeid bürokraatia arvelt. "Aga minna nii-öelda struktuurseid kärpeid tegema praegu on kindlasti vale. Täiesti arusaamatu ja mõistusevastane on huvikoolide kulude kärpimine," ütles ta. "Täiesti vale aeg ja vale koht kust kärpida. See halvab nii haridus- kui perepoliitikat."

Isamaa juhi hinnangul võiks erasektoriga solidaarselt kärpida näiteks ametiasutuste majandamis- ja tegevuskulusid. "Väga paljud on kaugtööl, selle arvelt on võimalik vähendada, välisvisiite praktiliselt ei toimu, see on sääst, mida on võimalik kokku hoida. Füüsilised üritused, koolitused, suur osa nendest on jäänud ära ja jäävad ära ka tulevikus. Need on need kohad, kust saab säästa. Hakkame nendest väikestest asjadest pihta."

Isamaa toetab eelarvetasakaalu pikemas perspektiivis

Eelarve raames tõusevad 2019. aasta tasemele ka ajutiselt langetatud aktsiisid. See tähendab Seedri hinnangul lööki nii ettevõtetele kui tavalistele inimestele. Eluasemelaenu intresside maksuvabastust peab ta senisele riigi poliitikale vastukäivaks. "Minu arvates see, mis puudutab enam kui 100 000 inimest, soodustuse ära võtmine ei ole ka mõistlik. Oma kodu poliitika soodustamine on olnud läbi mitmete valitsuste. Eluasemepoliitika ei saa olla heitlik. See loob ebastabiilsust. Inimesele on mugavam ja riigile soodsam, kui soodustame oma kodu poliitikat, eriti noortele peredele."

Seeder rõhutas, et Isamaa toetab jätkuvalt eelarvetasakaalu, seda aga heas olukordades säästmise, mitte kriisis kärpimise arvelt. "Kriisiaegadel tuleb reageerida vastavalt kriisiolukorrale. 2008.-2009. aastal oli erinevatel põhjustel kärpepoliitika õige. See oli valus, võib-olla kõik kärped ei olnud põhjendatud, aga see oli õige."

"Pikas perspektiivis me ei saa üle jõu elada, aga praegu on kriisiolukord ja tuleb vaadata, kuidas käituvad teised riigid. Kõik teised meie ümber ei ole rumalad. Meie mõju ja meie majanduse maht on nii väike, et siin mängida mingit oma mängu, finantsfundamentalismi, see on tegelikult enesetapp," rääkis Seeder.

Praegu on tema sõnul vara öelda, mis aastaks võib eelarvetasakaalu taas sihiks seada. "Ei saa seada ainult jäikasid eesmärke ja öelda, et sõltumata muutuvast keskkonnast meie poliitika ei muutu. Me peame olema paindlikud."