Terik ja Trei: riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tiit Terik ja Jan Trei Autor/allikas: Ilja Matusihis ja erakogu

Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus. Linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest, kirjutavad Tiit Terik ja Jan Trei.

Riigi ja Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) 2022. aasta riigieelarve ja 2022-2025 riigi eelarvestrateegia läbirääkimised on lõppenud ning läbirääkimiste lõpp-protokoll allkirja saanud.

Vaatamata mõningatele tagasilöökidele toetusfondi osas, tuleb olla läbirääkimiste tulemustega üldjoontes rahul. Tuleb kiita sotsiaalministeeriumi, mis suurendas 300 000 euro võrra asendus- ja järelhooldusteenuse toetust omavalitsustele. Muutmata jäeti üksikisiku tulumaksu protsendimäär ja tasandusfondi suurus. Lisaks eraldati käesoleva aasta riigieelarve lisaeelarvest omavalitsustele 46 miljonit eurot.

Samuti abistas riik 2020. aastal lisaeelarvega COVID-19 meetmega omavalitsusi summas 130 miljonit eurot, mille sees oli investeeringutoetus ning üldine tulubaasi stabiliseerimistoetus.

Loodame, et valitsus ulatab omavalitsustele raskel hetkel oma abikäe nagu on viimastel aastatel tehtud, sest meie riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad.

Proovime mõista üldist riigirahanduse olukorda. Läksime riigieelarve läbirääkimistele vastu suuremate hirmude, aga ka ootustega. Järgmise aasta riigieelarves kohalike omavalitsuste tulubaasi kärbet ei tule, mis on hea sõnum omavalitsustele. Väga oluline on tagada omavalitsustele stabiilne tulubaas oma ülesannete täitmiseks.

Omavalitsuste tulubaas ja finantsautonoomia

Läbirääkimiste lõpp-protokoll on aluseks 2022. aasta riigieelarvest kavandatud eraldistele omavalitsuste tulubaasi. Linnade ja valdade tulude aluseks välja kujunenud juriidiline konstruktsioon ei võimalda rääkida traditsioonilisest omavalitsuse finantsautonoomiast, sest 1990. aastate keskpaigas vastu võetud ja praegu kehtiv kohalike maksude seadus sätestab küll mitmeid, kuid kahjuks mitte kõikjal omavalitsustes töötavaid makse (parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks).

Läbirääkimiste protokollis on ühe liidupoolse ettepanekuna fikseeritud kohalike maksude süsteemi korrastamine ühes kohalike maksude seaduse täiendamisega (näiteks turismimaks). Kohalikud maksud moodustasid 2020. aastal 1,09 protsenti omavalitsuste maksutulu kogusummast.

Võrreldes meie põhjanaabritega on see näitaja häbematult väike. Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus: linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest. Sellest tulenevalt on väga oluline, et peame liiduna riigieelarve läbirääkimisi, et seista kohalike omavalitsuse tulubaasi ja finantsautonoomia eest.

Läbirääkimiste põletavamad teemad

Omavalitsuste jaoks on kindlasti väga oluline saada osa Euroopa Liidu järgmise perioodi 2021-2027 struktuurimeetmetest.

Hariduses on kitsaskohaks õpilaste arvu üldine langus ja selle mõju koolivõrgule ning õpetajate järelkasv. Aga ka kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamine nii lasteaias kui ka koolis ning tugispetsialistide puudus. Õpetajate keskmine vanus ikka veel tõuseb ning mõnede ainete õpetajaid ei jätku.

Omavalitsuste ootus on huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkumine vähemalt senises mahus, et väärtustada kvalifitseeritud huvihariduse õpetaja ja huvitegevuse juhendaja töötasu.

Probleemid töö, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tulenevad vananevast rahvastikust ja kasvavatest sotsiaalteenuste kuludest. Mure on perearstiteenuse kättesaadavuse tagamine võrdsetel alustel üle Eesti. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle jõu, mistõttu tuleb riigil suurendada asendus-, ava- ja järelhooldusteenuse korraldamise kulude katteks eraldatavat raha.

Uus teema on rohepööre ja jäätmete taaskasutuse suurendamine. Seetõttu võiks kaaluda tulevaste CO2-kvootide müügi raha suunamist omavalitsuste energiasäästlike hoonete renoveerimiseks ja valgustussüsteemide soetamiseks.

Omavalitsustel oleks vaja lisaraha teedeehitusse, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja kergliiklusteede rajamiseks, sh Rail Balticu peatuste väljaehitamiseks ja selle sidumine regionaalse transpordivõrguga.

Kultuuri- ja spordivaldkonnas tuleb tagada riigipoolne omavalitsuste tegevustoetus laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimiseks, suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, transpordiks jms. Samuti tuleb tagada linnade ja valdade omandis olevate muinsuskaitseliste kultuuriväärtuste säilimine.

Omavalitsustele on kriitiline infotehnoloogia arendamine, seetõttu hakkab ELVL haldama ja arendama KOV-ide infosüsteeme ning soovib kiire interneti jõudmist maapiirkondadesse.

Kokkuhoid hariduse arvelt

Kahjuks sattus 2022. aasta riigieelarves tehtavate kärbete alla "Huvitegevuse ja huvihariduse toetus", mis oli muutmata kujul olnud riigipoolse toetusena 14,25 miljonit eurot alates 2018. aastast. 2022. aastal on selleks planeeritud vaid 7,25 miljonit eurot. See konkreetne toetus on oluline eelkõige väiksematele ja tõmbekeskustest kaugemal asuvatele omavalitsustele, kus laste spordi- ja huvitegevusega tegelemise võimalused on piiratumad.

Mainimata ei saa jätta ka meetme regionaalset ja sotsiaalset mõõdet. Toetuse vähenemine seab surve alla eriti väiksemate omavalitsuste eelarved. Võrdluseks ka suurlinna näide: Tallinnale tähendab see üle miljoni euro suurust kärbet. Huvihariduse arvelt tehtav kokkuhoid toimub ajal, mil see valdkond on koroonakriisi vältel teinud läbi sama keerulise õppeaasta kui kõik muud haridustasandid ja vajab õpilünkade täitmiseks tuge.

Maapiirkondadesse on niigi keeruline noori peresid ja huviringide juhendajaid meelitada. Sellised otsused ainult soodustavad nende inimeste linna jäämist ja linnastumist.

Kuna riik on oma panust noorte huviharidusse vähendamas, teeme üleskutse, et kohalikud omavalitsused suhtuksid noortesse ka kui tulevikuvõtmesse. Huvihariduse toetamiseks tuleb asendust leida muude kulude arvelt, panustades täna noorte huvide ning teadmiste arengusse. Peame noortele andma usku ja teadmist, et kohalik omavalitsus arvestab ka nende olemasoluga, tegemist on potentsiaalsete tulevaste maksumaksjatega.

Kohalikud teed on vaeslapse rollis

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti ehk 18 029 km maanteid ja 5252 km tänavaid.

Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest üle 40 miljoni euro, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt, jäädes aastatel 2020 ja 2021 veerandi võrra madalamale tasemele.

Paraku leiti läbirääkimistel, et riigi poolt eraldatud 29,3 miljonit eurot on piisav, et toetada omavalitsusi nende haldusterritooriumil asuvate teede korrashoidmisel. Liidu ettepanek oli eraldada järgmise aasta riigieelarve kohalike teede hoiuks vähemalt 45 miljonit eurot.

Vajadus on kindlasti veelgi suurem. Kui suur see täpselt on, selgitab sügisel valmiv teede inventeerimise analüüs. Selge on see, et teede ehituse hinnad suurenevad aasta-aastalt ning olemasolevate vahenditega saavad omavalitsused vähemal määral teid korras hoida. Erandiks oli aasta 2020, kui koos lisaeelarvega eraldati kohalike teede hoiu toetuseks 59,1 miljonit.

Selleks, et elu maal oleks jätkusuutlik, on paljude jaoks olulised võimalused lastele ning toimiv infrastruktuur. "On kool, aga pole huvitrenni. On tee, aga kohalikul omavalitsusel napib vahendeid aukude lappimiseks." Selle tõsiasja tõdemisel võib nii mõnigi pere otsustada jääda suurlinna, kus on võimalusi rohkem.


Tiit Terik (Keskerakond) on Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees ja Jan Trei (Isamaa) on Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: