Kissinger hoiatas Hiina-USA pingetesse kätketud tohutute ohtude eest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Henry Kissinger. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

USA endise mõjuka diplomaadi Henry Kissingeri hinnangul võivad pinged Ühendriikide ja Hiina vahel haarata kaasa kogu maailma ning viia viimsepäevalahingu laadse kokkupõrkeni kahe sõjalise ja tehnoloogilise hiiu vahel.

97-aastane endine välisminister, kes president Richard Nixoni nõunikuna sulatas 1971. aastal suhted Washingtoni ja Pekingi vahel, märkis reedel, et kahe superjõu majanduslike, sõjaliste ja tehnoloogiliste võimete kombinatsioon sisaldab rohkem riske kui külm sõda Nõukogude Liiduga. 

Pinged Hiinaga on "suurim probleem Ameerikale ja suurim probleem maailmale", lausus Kissinger McCaini instituudi korraldatud foorumil globaalsete väljakutsete  teemal. 

"Sest kui me ei suuda seda lahendada, siis on olemas risk, et üle kogu maailma areneb välja teatavat laadi külm sõda Hiina ja Ühendriikide vahel," ütles Kissinger. Kuigi tuumarelvad olid piisavalt võimsad kogu maailma kahjustamiseks juba külma sõja perioodil, siis edusammud tuumatehnoloogia ja tehisintellekti alal, kus nii Hiina kui USA hoiavad liidripositsiooni, on suurendanud viimsepäeva ohtu.

"Esmakordselt inimajaloos on inimkonnal võimalik end piiratud aja jooksul hävitada," lausus Kissinger, kelle sõnul ei osanud 70 aasta eest keegi sellist tehnoloogiat ettegi kujutada. 

"Ja nüüd on tuumaküsimusele lisandunud kõrgtehnoloogia küsimus, mis tehisintellekti valdkonnas põhineb oma olemuselt sellel, et inimesest saab masinate partner ja et masinad saavad kujundada omaenda hinnangu," ütles ta.  "Nii et kõrgtehnoloogiliste jõudude vahelises sõjalises konfliktis on sellel tohutu tähtsus."

Külm sõda Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel Teisele maailmasõjale järgnenud kümnenditel oli ühemõõtmelisem, keskendunud tuumarelvade konkurentsile, lausus üks viimase kuue kümnendi juhtivaid strateegilisi mõtlejaid. 

"Nõukogude Liidul ei olnud majanduslikku võimekust. Neil oli sõjatehnoloogiline võimekus," tõdes Kissinger. 

"(Neil) ei olnud arengule suunatud tehnoloogilist võimekust nagu Hiinal. Hiina on lisaks märkimisväärsele sõjalisele jõule ka tohutu majandusjõud."

Kissingeri sõnul peaks USA poliitika Hiina suhtes olema kahesuunaline: ühelt poolt seisma kindlalt USA põhimõtete eest, ent teisalt hoidma alal pidevat dialoogi ja leidma koostöövaldkondi.

"Ma ei ütle, et diplomaatia viib alati kasulike tulemusteni," lisas ta siiski. 

"Meil seisab ees keeruline ülesanne ... Kellelgi pole seda täielikult õnnestunud lahendada," sõnas Kissinger.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: