Eksperdid: kinnisvaraturg on kuumenemas, hinnalangust pole oodata

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti kinnisvaraturg on praegu väga aktiivne. Pakutakse vähem, kui inimesed ostaksid, ütlevad kinnisvaraga tegelejad. Hirm, et kinnisvara saab turul otsa, on tõstnud ka hinda. Et aga eelmisel aastal hoo maha võtnud arendajad ehitavad praegu jõudsalt, väheneb peatselt ka uue kinnisvara põud.

Mitmete näitajate põhjal võib järeldada, et kinnisvaraturg on jälle väga aktiivseks muutnud.

Praegu läheb kaubaks kolme-neljatoaline perekorter, ütles Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Ketlin Jundas. "Kui enne tervisekriisi oli investorile hea kaup ühe-kahetoaline korter, siis täna on ikkagi perekorterid," lausus ta.

Ostetakse ära nii uusarenduse kui ka järelturu ehk vanad korterid, müügihuvi on kõrge ka muu kinnisvara vastu, ütles Jundas. Üle Eesti tegutseva kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel on kinnisvara ostmine aktiivne mitte ainult Tallinnas, vaid mujalgi.  

"Kinnisvaraturg on väga aktiivne praegu, kerge kuumenemine isegi toimub. Põhjus on ikkagi see, et eelmise aasta kevadel kriisi algusega oli korra äraootav seisukoht, keegi ei teadnud midagi. Ostja natuke ehmus,  arendaja ja müüja ehmusid ja kõik ootasid miskit. Tänaseks on nad kõik uuesti turule tagasi jõudnud. Tekkinud on see, et ostjal on selline tunne, et ma pean kiiresti krabama, sest muidu ma jään ilma," rääkis Jundas.

Kes soovib uusarendusse eluaset osta, see ei peaks praeguse vooluga kaasa minema, sest küll arendajad ehitusega järele jõuavad, lisas maakler. Ja arendajad tegutsevad tõesti praegu hoogsalt. 

"Kinnisvaraturg juba eelmisest sügisest näitas aktiviseerumise märke. Me müüme 10 kuni 20 uut kodu igas kuus, mis, ma arvan, on momendi seisuga turu keskmine tulemus. Ka tarbijakindlus näib olevat igati tugev. Enamus ehitavate majade korteritest on täna juba omaniku leidnud," lausus kinnisvaraarendaja Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.

Laanoja märkis, et nende ehitatud perele sobiv kolmetoaline korter maksab praegu ligikaudu 150 000 eurot.

Kaheksas Läänemere äärses riigi tegutsev Bonava rajab Uus-Mustamäele 350 korterit, millest suur osa on leidnud ostja juba enne valmimist. Laanoja sõnul on muutnud tavaliseks, et suur osa uusi kortereid ostetakse ära juba ehituse käigus.

"Kinnisvaraturg on küll aktiivne, kuid tegelikult buumiaeg see ei ole. Asjatundjad ütlevad, et pigem on tegemist ülekuumemise ohuga," nentis Laanoja.

"Ma kindlasti ei nimetaks seda veel buumiks. Öelda näiteks, et osta praegu, sest sügisel sul ei ole midagi võtta, siis see oleks meelevaldne," lisas Jundas.

Laanoja sõnul on Tallinnas reeglina hinnatõus kuni viis protsenti aastas. "See pole suurt kiirenenud ka viimase aasta jooksul ehk ülim aktiivsus turul ei ole ühegi osapoole huvides," lausus ta.  

Ka pangad täheldavad kinnisvaraturul aktiivsust. Ühes küljest otsib paigutusvõimalusi kasvanud vaba raha hulk, mis tekkis eelmisel aastal tarbimiskulutuste vähenemise tõttu. Teisest küljest hirm hinnatõusu ees, mida kihutab tagant sügisel ringlusse jõudev pensioni teises sambast välja võetud raha.

Kõik see väljendub ka eluasemelaenudes, mida anti märtsis välja 156 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

"Näiteks Tallinnas on uute korterite keskmine ruutmeetri hind jõudnud 3000 euroni. See pole kunagi varem nii kõrge olnud. Eksperdid ei ennusta hindade alanemist, vaid pigem hinnad ikkagi kasvavad jätkuvalt. Osa inimesi teeb neid tehinguid ikkagi pigem varem kui hiljem," lausus  Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Luminori uuringust selgus, et ligi pooled noorpered sooviksid oma kodu lähiaastail välja vahetada. Laenumakseid ollakse valmis tasuma kuni 300 eurot kuus. Kuid paljud tunnistasid, et peavad omafinantseeringuks raha säästma 13 aastat.

Rebane ütles, et kinnisvarahinnad jäävadki vastavalt Eestis elatustaseme tõusule muutuma.

"Eestis on kinnisvarahinnad tõusnud, need on tõusnud põhimõtteliselt samas tempos kui inimese palgad. Ehk kinnisvara suhtes inimeste sissetulekutesse ei ole läinud kallimaks. Kui me vaatame näiteks, et kui palju Eestis on inimesi, kes omavad kinnisvara laenuga  ja võrdleme seda arenenud Lääne-Euroopaga, siis meil on neid inimesi kaks korda vähem," nentis Rebane.

Ja kui küsida mõne aja pärast uuesti noortelt,  kui palju nad on nõus eluasemesse igakuiselt panustama, vastaksid nad – 400 eurot, lisas Rebane.       

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: