Inimesed otsivad kasvanud vabale rahale investeerimisvõimalusi

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eestis on kasvanud vaba raha hulk, mis otsib investeerimisvõimalusi. Inimeste huvi väärtpaberite ja raha hoiustamise vastu on aastaga suurenenud.

Hoiuste maht on aastaga paisunud 16 protsenti. Kapitali ülejääk otsib investeerimisvõimalusi ka kinnisvaraturul, kus hinnad kasvasid eelmisel aastal seitse protsenti.

Coop Pank teatas, et nende võlakirjade emissiooni maht kaheksa miljonit eurot märgiti 6,2 korda üle. See näitab suurt huvi võlakirjade vastu, kinnitas pank.

Eurodes mõõdetuna on Tallinna börsi indeks kallinenud aastaga 52 protsenti. Selline börsi tõus tuli nii algajatele kui ka professionaalsetele investoritele üllatusena, ütleb Swedbanki strateeg Tarmo Tanilas.

"Väärtpaberite vastu kindlasti on huvi oluliselt kasvanud, kui me vaatame kasvõi seda, kui palju on uusi väärtpaberikontosid avatud pankades. Tallinna börsil tehti ühe päevaga umbes 7000 tehingut, aga samas üldmahud ei ole väga suured, see näitab, et seal tehakse ka üksikute aktsiatega tehinguid, ja järjest nooremad inimesed. Enam ei pea nii suuri summasid olema, et alustada. Kui varem oli tõesti niimoodi, et pidi paar tuhat, viis tuhat eurot olema, siis nüüd võid ka ühe euroga alustada, küsimus on muidugi, kui mõistlik see on," ütles Tanilas.

Et vaba raha otsib paigutusvõimalusi, näitab ka Eesti Panga hoiuste statistika. Viimase 12 kuu jooksul on majapidamiste hoiused kasvanud üle 16 protsendi. Enne eriolukorda oli kuine hoiuste juurdekasv kaks korda väiksem. Piirangute tõttu vähenesid rahakulutamise võimalused.

"Kui enne pandeemiakriisi moodustasid majapidamise kulutused välismaal umbes kümme protsenti, siis eelmise aasta neljandas kvartalis oli see kukkunud kahele-kolmele protsendile. See tähendab, et seal jääb raha üle ja see lõpetab hoiustel. Kui tüüpiliselt säästavad rohkem ikkagi suurema sissetulekuga inimesed, siis alates eelmise aasta keskpaigast me näeme, et säästmist peavad oluliseks ja oma säästuvõimet hindavad ka väiksema sissetulekuga gupid," ütles Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš.

Loomulikult paigutatakse vaba raha ka kinnisvarasse. Majanduskriisist hoolimata kasvas korterite keskmine ruutmeetri hind Eestis möödunud aastal seitse protsenti. Suurem osa korteritest ostetakse koduks, ütleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Kuid umbes 18 protsenti Tallinna elamispindadest osteti eelmisel aastal kinnisvarainvesteeringuna.

"On üüriinvestorid, aktiivsed inimesed, kellel on raha, mida siis kuhugi ära paigutada ja võiks öelda, et kui börs on üles ostetud, start-up'id on üles ostetud, eks käiakse jälle ringiratast ja nüüd on jälle otsaga kinnisvaraturu juurde jõutud," selgitas Toompark.

Kinnivaraturu mõttes käib praegu varade ümberjagamine. Rikkad saavad rikkamaks ja need, kes eluaset osta ei jõua, peavad leppima üürniku rolliga, lisas Toompark.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: