Seer: teisteks vaktsiinidoosideks on ootel 70 000 doosi

Koroonavaktsiin.
Koroonavaktsiin. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul on esmaspäevase seisuga Eestis 120 000 vaktsiinidoosi, millest umbes pooled lähevad esmasteks ja pooled teisteks vaktsiinidoosideks. Vaktsineerimise projektijuht Marek Seer ütles ERR-ile, et riigil on ootel teisteks vaktsiinidoosideks 70 000 doosi vaktsiini.

Kiige sõnul on ebaõiglane nimetada neid niiöelda ootel olevaid vaktsiinidoose kasutamata vaktsiinidoosideks. "Täna kui Eesti riigis on 120 000 vaktsiinidoosi, millest umbes pooled on teise doosi kate ja suur osa läheb sel nädalal käiku esimese doosina, siis selle põhjal ei saa väita, et meil on 120 000 kasutamata doosi," rääkis Kiik pressikonverentsil.

"Kui AstraZeneca vaktsiini suur laadung, ehk 65 000 doosi, jõudis siia neljapäeval, siis seda ei ole nädalavahetuse jooksul jõutud sel viisil esimesteks doosideks ringi jaotada, ära kasutada, aga seda järk-järgult tehakse," lisas Kiik.

Ka vaktsineerimise projektijuht rõhutas, et kasutamata vaktsiinidoose riigis ei ole.

"Kasutamata vaktsiinidoose 120 000 kindlasti ei ole. Kui miski doos on kasutamata, siis ta on ootel teiseks doosiks. See on pidevalt muutuv laoseis ja selle interpreteerimine niimoodi suvaliselt asja sisu teadmata on väga libe tee," noomis Seer.

"Praeguses seisus saavad ootel olla need vaktsiinidoosid, mis on mõeldud selle ja osaliselt ka järgmise nädala teisesteks doosideks. Käesoleva nädala teiseste dooside vajadus on 33 800, järgmisel nädalal 16 300 ja sealt edasi 23 000 doosi," rääkis Seer.

Seer ütles, et kõikide vaktsiinide puhul, mis riiki saabuvad käib väga täpne arvestus selle üle, et mis läheb teisesteks doosideks ja mis esimesteks doosideks. "Kui mõni doos seisab, siis pigem selleks, et teha seda teist doosi. Sest järgnevatel nädalatel meil teiseste dooside vajadused kasvavad päris arvestatavalt. Asjatult ei seisa küll ükski asi siin," lausus ta.

Seer rääkis, et kui 50+ vanusegrupi huvi peaks vaktsineerimise vastu raugema, siis teoreetiliselt on võimalik ka vaktsineerimise avamine noorematele. Aga praegu täma sõnul see huvi raugemise märke ei näita.

"Küll aga me töötame selle plaaniga, mis eelmisel nädalal sai välja öeldud, et 17. mai on see kuupäev, kui me avame vaktsineerimise järgmisetele vanusegruppidele," lausus Seer.

Seer rääkis, et sel nädalal peaks Eestisse saabuma 48 000, järgmisel nädalal ligi 64 000 ja ülejärgmisel nädala ligi 58 000 vaktsiinidoosi. Ka nendest tuleb Seeri sõnul osa teise doosi jaoks kõrvale panna.

Seer märkis, et kui Eestis oleks kohapeal miljon vaktsiinidoosi, siis tänaste võimekuste juures oleks võimalik Eestis saavutama kolme nädalaga Eestit rahuldava hõlmatuse.

Tanel Kiik ütles, et teises kvartalis tuleb üle miljoni vaktsiinidoosi, mis jaguneb siiski kolme kuu peale. "Aprillikuus on Eestisse juba jõudnud ligi 243 000 doosi ja täiendavalt mais ja juunis me ootame suurusjärgus 900 000 vaktsiinidoosi," lausus Kiik.

Seer märkis, et kui Eestis oleks kohapeal miljon vaktsiinidoosi, siis tänaste võimekuste juures oleks võimalik Eestis saavutama kolme nädalaga Eestit rahuldava hõlmatuse.

Kiige sõnul peaks soovitud tulemuse saavutamiseks olema vaktsineerimise tempo kuni juuni lõpuni olema 70 000-80 000 doosi nädalas.

Eelmisel nädalal tehti Eestis 53 000 vaktsiinisüsti.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: