Kolonel: NATO lahingugrupp on Eesti 1. jalaväebrigaadiga hästi integreerunud

Foto: ERR

NATO lahingugrupi ülem Eestis kolonel Paul Clayton ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et NATO lahingugrupi integratsioon Eesti 1. jalaväebrigaadiga on olnud muljetavaldav. Tema sõnul on Eesti kaitseväe võimekus väga kõrge.

Rinne Ukrainas on viimase viie aasta jooksul vaevu liikunud. Kuidas te kirjeldaksite sõjaväelasena motivatsiooni istuda kaevikus olukorras, kus teate, et vaenlane rikub reegleid, mingit edasiliikumist ei ole ja te istute kaevikus ja võite iga hetk surra?

Mul on sellele keeruline vastata, sest olen sõjaväelane Eestis ja ma pole midagi sellist ise kogenud. Aga Ukraina sõdur on seal, sest ta mõtleb oma kodumaa kaitsele nagu me seda kõik teeksime. Ma olen kindel, et iga päev mõtleb ta sellele, mis toimub, oma sõpradele ja perele, kes teda tagalas ootab. Ja see on ta peamine motivatsioon jätkata nendes keerulistes oludes.

Kuidas te Ukraina tulevikku näete?

See ei ole teema, milles ma oleksin väga pädev. Ma olen siin NATO esindajana Eestis. On huvitav näha, kuidas see olukord järgmiste aastate jooksul areneb. Suurbritannia jätkab Ukraina sõjaväele täiendava toetuse pakkumist treeningrühmade näol ja ma olen kindel, et see jätkub.

Millist sõjalist abi vajab Ukraina praegu Läänelt tegelikult ja mida on NATO seni pakkunud?

Meie oleme koos mitmete liitlastega pakkunud väljaõpet ja täiendavat toetust, kuidas tegutseda erinevates oludes. Meie lähtekoht on see, et julgustame Ukraina sõjaväge ja tõstame nende professionaalsust, mis annab neile enda kaitsmisel tugevama positsiooni.

Tuleme kodule lähemale ja teemade juurde, mida te kõige paremini tunnete. Kuidas valmistuvad NATO ja Eesti väed Zapadi õppuseks, mis toimub septembris?

Me jätkame koos Eesti kaitseväega oma rutiinsete tegevustega. Me ei tee Zapadile reageerides midagi ebatavalist. Loomulikult jälgime tegevust teisel pool piiri teraselt, aga jätkame valmisolekuga oma tavapärastel positsioonidel ja töötame koos meid võõrustavate riikide Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga.

Kas peaksime selle õppuse pärast olema rohkem mures, arvestades Venemaa agressiivseid samme?

Ma ei arva, et peaksime olema rohkem mures kui oleme olnud varasemate Zapad õppuste puhul. Oleme Eestis ja lähipiirkonnas NATO vägedega ja meil on tugev heidutus, et näidata NATO ühtsust liitlaste kaitsmisel.

Meie endine peaminister Mart Laar süüdistab praegust valitsust sellest, et Eestit tüüritakse NATO-st eemale, sest plaanitakse kärpida kaitsekulutusi. Kui dramaatiliselt teie seda tajute?

Ma ei näe seda igapäevaselt, kui jälgin Eesti kaitseväe tegutsemist ja ettevalmistust. Kahe aasta jooksul, mil ma Eestis olen viibinud, olen ma üksnes vaimustunud Eesti kaitseväe võimekusest. Seda nii regulaarvägede puhul kui ka reservi ja Kaitseliidu puhul. Te olete väga head. Ja jääte kindlaks kahe protsendi kaitsekulutuste määrale, mida nõuab NATO.

Milliseid võimekusi peaks Eestis arendama, kui me enda kaitsmist tõsiselt võtta tahame? Kus te investeeringuvajadusi näete?

Mind on julgustanud tegevused, mida teie kaitseministeerium ja kaitseväe juht on astunud regionaalses vaates - kuidas jagada kaitsekoormat ühiselt koos kolme Balti riigiga. Arvestades sõjatehnika kõrget hinda, on see kõige lihtsam viis, et saaksite kindlustada võimekused, mida üksikute riikidena oleks keeruline õigustada.

Kas Tallinn teab, kuidas Riia kaitseplaane koostab? Milline on teie hinnangul koostöö?

Ma saan seda kommenteerida NATO perspektiivist, kuidas me NATO peakorterite ja liitlastega koostööd teeme. Meil on tihe koostöö teiste lahingugruppidega, aga ka NATO peakorterites. Praegu arendatakse Riias uut NATO peakorterit, Rahvusvahelist Põhjadiviisi, me töötame nendega tihedalt koos. Ja ma olen näinud Eesti ja Läti kaitseväe tihedat koostööd piirkonna kaitseküsimuste arutamisel.

Kus on Eesti kaitsmise nõrgad kohad? Oleme rääkinud rannikukaitsest. Kas see on üks meie pehme koht?

See on üks teema, mida on avalikkuses palju käsitletud. Ma leian, et Läänemere julgeoleku tagamine ja kommunikatsiooni tagamine on tähtis, aga tervikuna on Eesti kaitsejõud mulle oma valmisolekuga avaldanud muljet. Välkõppused, mida ma olen näinud, on olnud väga head. Professionaalse sõdurina olen jälginud teie sõdurite võimekust liikuda koos varustusega väga lühikese ajaga ja see on tõeline tugevus.

Kui kujutame hetkeks soovimatut stsenaariumit, kus rohelised mehikesed ületavad Eesti idapiiri. Mida NATO lahingugrupid selles olukorras teha tohivad?

Teie kirjeldatud stsenaariumiga tegeleks Eestis siseministeerium. Meie oleme kaitseministeeriumi alluvuses ja tegutseme koos Eesti kaitseväega vastavalt korraldustele, mille saame oma pealinnadest - Londonist, Pariisist, Kopenhaagenist - ja NATO juhtimisstruktuurist. See on üsna keeruline olukord, aga alustuseks teeksime täpselt seda sama, mida Eesti kaitsevägi teeb.

Nii et teil ei oleks vaja korraldusi Londonist või Põhja-Atlandi Nõukogust, et sekkuda? Te alluksite Eesti kaitseväe korraldustele?

Et oleks selge, teie kirjeldatud roheliste mehikeste stsenaariumiga tegeleks siseministeerium. Kui meil oleks konventsionaalne konflikt, mis oleks täielikult kindlaks tehtud ohuna Eesti julgeolekule, siis võtaks üle Eesti kaitseministeerium ja meie sekkuksime vastavalt NATO protokollidele.

Ja mida NATO protokollid sellises olukorras ette näevad?

Me oleksime siin. Heidutuse peamine sõnum on see, et oleme siin, et integreeruda täielikult Eesti kaitseväega, kui see peaks olema vajalik.

Aga kust te oma korraldused saate?

Me saaksime need läbi NATO, aga olen kontaktis ka Londoniga. Meil on süsteem, et delegeerida otsused, nii et saaksime osaleda. Aga kohe, kui see otsus on tehtud, võitleks NATO lahingugrupp külg külje kõrval Eesti 1. jalaväebrigaadiga Eesti kaitsel.

Aga see vajab poliitilist otsust Londonist või Brüsselist?

See liiguks mööda neid käsuahelaid ja kohe, kui on selge oht konventsionaalseks konfliktiks, tuleks see otsus väga kiiresti.

Olete selle kindlasti läbi mänginud. Kui kaua sellistel puhkudel rohelise tule saamiseks läheb?

Me oleme need stsenaariumid mitmete õppuste käigus läbi rääkinud. See toimub tihedas koostöös teie kaitseministeeriumi ja meie juhtimisstruktuuridega pealinnades. Õppuste puhul on väga keeruline öelda, kui kaua need otsused täpselt aega võtaks, sest arvestada tuleks ohu erinevate faktoritega alates majandusest lõpetades diplomaatiaga. Nii et väga raske on konkreetselt vastata.

Te lahkute peagi NATO lahingugrupi ülema ametist Eestis pärast kahte aastat. Mis on meie kaitsevõimekuses muutunud teie siinviibimise ajal?

Ma olen näinud NATO lahingugrupi süvenenud integratsiooni Eesti 1. jalaväebrigaadiga. See on paranenud ja standardiseeritud nagu nelja-aastase koostöö puhul eeldada võiks. Ma vaatan Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani lahingugruppi Eesti 1. jalaväebrigaadi koosseisus nii nagu ma vaataksin iga üksust Suurbritannia brigaadis. See integratsioon on olnud väga muljetavaldav.

Teine asi, millega ma rahul olen, on suhtlus Eesti Kaitseliiduga. Meil on tekkinud suhtlus kõigi piirkondadega, pakume neile väljaõpet, mis on tõstnud ka nende võimekusi.

Lõpetuseks pandeemiast. Kui paljud liitlassõdurid on osutunud viimase kuue kuu jooksul koroonapositiivseteks?

Oleme koos kõigi teistega Eestis pidanud pandeemiaga toime tulema. Alates möödunud aastast, kui pandeemia algas, oleme läbi Eesti liigutanud 4000 sõdurit. Oleme sel perioodil pidanud kinni Eesti ja Suurbritannia reeglitest ja mõnikord saavad inimesed nakkuse. Aga peamine on see, et oleme pandeemia vältel säilitanud lahingugrupi täieliku valmisoleku. See pole meie valmisolekut sugugi mõjutanud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: