Mälksoo: Venemaa ebasõbralike riikide nimekiri on katse teisi häbistada
Venemaale ebasõbralike riikide nimekirjas on ka Eesti. Professor Lauri Mälksoo sõnul ei tähenda see nimekiri paljuski midagi, vaid võib pigem olla katse häbistada teisi riike venelaste silmis.
Lähtuvalt president Vladimir Putini käskkirjast on ebasõbralik riik number üks USA. Kui Ühendriigid piirasid Vene diplomaatide riigis viibimise aega kolmele aastale, keelas Venemaa omakorda USA saatkonnal Venemaal tööle võtta kohalikke inimesi. Sellega raskendati saatkonna töökorraldust Venemaal, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Venemaale ebasõbralike riikide nimekiri on alles koostamisel, selles on ka Eesti.
"Mida see tähendama hakkab? Ma arvan, et väga paljus see ei tähendagi midagi. See on pigem ühe riigi katse häbistada teisi, vähemalt kodus, võib-olla saata signaali, et olge ettevaatlikud nende riikide kodanikega läbikäimisel," selgitas Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Meede võimaldab veelgi piirata ebasoovitavate organisatsioonide või inimeste tegevust ja reisimist üle piiride.
Riigiduuma väliskomisjoni esimehe asetäitja Dmitri Novikov ütles, et tuleb vahet teha inimeste ja poliitika vahel, mida teevad valitsused.
"Et keerulised ametlikud suhted riikide vahel mõjutaks võimalikult vähe rahvaste suhtlemist omavahel - kultuurivahetust, turismi. Et vähemalt meie poolt ei tekiks uusi takistusi perede ja sugulaste omavahelisele suhtlemisele," rääkis ta.
Kuidas võiks ebasõbraliku riigi staatus mõjuda transiidile? Pärast pronksiööd ilmnes mõju kiiresti. Eesti Raudtee jaoks on Venemaa suurim äripartner. 70 kuni 80 protsenti mahtudest, mis Eesti Raudtee taristul liigub, on Venemaaga seotud.
"Kas Vene Raudtee on meile märku andnud, et üks või teine rong sel konkreetsel põhjusel jääb siiapoole sõitmata, siis sellist infot meil ei ole," ütles Eesti Raudtee kommertsdirektor Arthur Reichmann.
Välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik ütles, et meede võib olla katse enne valimisi Venemaal ühendada rahvast, kelle toetus presidendile on langenud, ning nõrgendada Lääne ühtsustunnet, mis Venemaa hinnangul on pärast Joe Bideni valimist presidendiks tugevnemas.
"Ma arvan, et siinkohal Venemaa tulistab endale jalga. Nad on aastaid vähendanud sidemeid naaberriikidega. Nüüd selles ebasõbralike riikide nimekirjas on seitse endise idaploki riiki. Kõige dramaatilisemalt oleme näinud Ukraina puhul, kuidas Venemaa tegutseb selle nimel, et Ukrainat Venemaast lahti lõigata," selgitas Raik.
Venemaa suursaatkond Tallinnas ei selgitanud "Aktuaalsele kaamerale" Venemaa edasisi samme, viidates sellele, et nimekirjaga seonduv on alles töös Venemaa välisministeeriumis.
Toimetaja: Merili Nael