Venemaa kasutab oma turiste välisriikide mõjutamiseks
Venemaa kasutab oma turiste välisriikide mõjutamiseks - praegu on näha, kuidas sisuliselt on peatunud Vene puhkajate lennud Kreekasse ja Bulgaariasse, mille suhted Moskvaga on halvenenud, kirjutab väljaanne Euractiv.com.
"Meie hinnangul ei saa epidemioloogiline olukord kuidagi olla põhjuseks, miks Kreml on otsustanud mõnesid riike premeerida, teisi aga karistada oma turistide voogusid suunates," kirjutavad portaali juhtivad ajakirjanikud, bulgaarlane Georgi Gotev ja kreeklane Sarantis Michalopoulos.
Kui 2019. aastal külastas Kreekat 500 000 venelast ja Bulgaariat 450 000 puhkajat Venemaalt, siis tänavu on nende arv täiesti kokku kuivanud. Selle põhjuseks on Venemaa antavad lennuload, millest Bulgaariasse ja Kreekasse reise korraldavad firmad on ilma jäänud.
Nii keeldus Vene transportdiministeerium aprillis andma lennulubasid Kreeka kahele peamisel lennukompaniile Aegean ja Ellinair, reisikorraldaja TEZ Tour tühistas aga selleks suveks kõik tšarterlennud Venemaalt Bulgaaria kuurortidesse Burgasesse ja Varnasse.
Euractiv tõdeb, et selliste piirangute põhjuseks ei saa olla koroonaviiruse olukord neis riikides - mõlemas on nakatumise tase märksa madalam kui Venemaal. Lisaks on nii Kreeka kui Bulgaaria teatanud, et võtavad rõõmuga vastu ka kõik Vene koroonavaktsiiniga Sputnik V vaktsineeritud, millele Euroopa Liit ei ole oma heakskiitu andnud.
Väljaanne toob esile, et mõni aeg tagasi juhtus sama olukord Türgiga, mis lasi 2015. aastal alla Vene hävitaja. Pärast seda suunati Vene turistide voog Türgist ümber Egiptusesse. Nüüdseks on aga Vene presidendi Vladimir Putini ja Türgi liidri Recep Tayyip Erdogani suhted paranenud ning venelastel on taas võimalus Türgi kuurortides puhata. Seda hoolimata sellest, et epidemioloogiline olukord Türgis on märksa halvem kui Kreekas ja Bulgaarias.
Venemaa ja Bulgaaria suhteid on viimasel ajal tumestanud spionaažiskandaalid, kus Bulgaarias on kinni peetud mitmeid Venemaa kasuks luuramises süüdistatavaid. Samuti saatis Bulgaaria riigist välja kaks Vene saatkonna töötajat, keda kahtlustatakse osaluses Bulgaaria relvalao plavatustes.
Moskva suhted Ateenaga on halvenenud pärast Kreeka ja Makedoonia nimekokkulepet, mis avas uue nimega Põhja-Makedooniale võimaluse saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Suhteid ei ole parandanud ka Kreeka tihenenud sõjalised kontaktid USA-ga. Kreekas tekitab ebamugavust Venemaa ja Türgi tihenenud suhtlus, Moskvas ei jäänud aga tähelepanuta Valgevene opositsiooniliidrite hiljutine soe vastuvõtt Kreekas.
Toimetaja: Mait Ots