Riigikontrolör Janar Holm saatis aprilli alguses Kiigele kirja, kus tõi välja rea kriitilisi kommentaare vaktsineerimise senise korralduse kohta ja esitas küsimusi selle edasise arengu kohta. Näiteks sel esmaspäeval oli Eestis süstimise ootel 120 000 vaktsiinidoosi, mida Postimehele intervjuu andnud Holm pidas liiga suureks laojäägiks.

Kiik selgitas kolmapäeval "Vikerhommikus", et laoseis muutub iga päev. Ta kordas juba varem öeldut, et suur osa laos seisvatest annustest on mõeldud teisteks doosideks, eeskätt AstraZeneca puhul, mille osas pole sel nädalal ühtegi tarnet oodata. Ka järgmise nädala tarned pole kinnitatud, mistõttu tuleb Kiige sõnul teatud varu hoida.

"Ma olen selles mõttes riigikontrolliga nõus, et see laojääk võiks olla väiksem ehk praegu see varu on mõnevõrra suurem kui teise doosi vajadus eeldaks. Praegu tegeletaksegi sellega, et erinevate tervishoiuvaldkonna asutustele vaktsiine laialil jaotada ja vaktsineerimisaegu inimestele avada," rääkis Kiik, kinnitades, et eesmärk on nii palju vaktsiine kui võimalik esimeseks doosiks ära kasutada.

AstraZenecaga seotud probleeme kirjeldades rääkis Kiik, et näiteks eelmisel neljapäeval saabus seda vaktsiini suures koguses – 65 000 doosi. Tarned kinnitatakse ette aga väga lühiajaliselt ning näiteks seda, kui suur on järgmine AstraZeneca tarne, Eesti vaktsineerimiskorraldajad praegu ei tea ning seetõttu on ka sellega toimetamist keeruline planeerida.

Teise aspektina tõi Kiik esile vanusepiiri. Selle vanuserühm on 50+ ja neile on ka vaktsineerimine avatud. "Kahjuks ei ole võimalik minna vastuollu ravimivaldkonna ekspertide soovitusega hakata seda vaktsiini jagama mistahes vanuserühmas. Peame arvestama, et seal on näidustused ja terviseriskid, mis noorematele võivad kaasneda ja mida praeguses epidemioloogilises olukorras ei ole mõistlik katsetada."