Mai keskel võtavad vaktsineerimiskeskused ja haiglad perearstidelt süstimise üle

Foto: Raigo Pajula/ITK

Mai keskpaigaks pannakse tööle viis suurt vaktsineerimiskeskust, mis hakkavad tööle seitsmel päeval nädalas. Kui seni vaktsineeriti inimesi peamiselt perearstide juures, siis alates 17. maist võtavad kaitsepookimise üle maakonnahaiglad ja spetsiaalsed vaktsineerimiskeskused.

Perearstid said haigekassalt kirja, et alates 17. maist nad enam Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini esimesteks doosideks tellida ei saa. Sel kuupäeval peaks algama alla 50-aastaste vaktsineerimine. Eestisse saabuvate vaktsiinide tarned ei kasva, samas tuleb arvestatav hulk Pfizeri vaktsiinist panna teiseks doosiks kõrvale.

"Et selle vaktsiini hulgaga hakkama saada, käivitada keskuste töö, me oleme teinud otsuse, et varasem perearstide mRNA tellimus muutub. Me planeerime eeskätt vaktsiini tellimuse vaktsineerimiskeskustele," rääkis haigekassa juhatuse liige Maivi Parv "Aktuaalsele kaamerale".

Perearste päris ilma vaktsiinita ei jäeta, nemad saavad tellida AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini.

Parve sõnul on perearstid riskirühmade vaktsineerimisega jõudnud lõpusirgele. Viimastel nädalatel on pea kolmandik perearstidele eraldatud mRNA vaktsiinidest jäänud tellimata.

Esialgse plaani kohaselt peaksid mai keskel alustama tööd eraldi vaktsineerimiskeskused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Vaktsineerimiskeskusi planeeritakse ka Saare- ja Hiiumaale ning neid soovivad avada Rakvere ja Viljandi haigla.

"Vaktsineerimiskeskuse põhimõte on see, et need on ette nähtud töötama esmaspäevast pühapäevani kaheksa- kuni kümnetunnise intervalliga. Sinna juurde töötavad maakonnakeskustes tegutsevad üldhaiglad ja ei saa välistada, et mõne perearstikeskusega jõuame kokkuleppele," rääkis vaktsineerimise juht Marek Seer.

Laagri perearsti Triinu-Mari Otsa sõnul oli riskirühmade vaktsineerimine perearstide juures põhjendatud, sest nad vajasid oma tervise tõttu nõustamist. Nooremate suunamises spetsiaalsetesse keskustesse on aga igati loogiline samm.

Et praegu teiste dooside süstimisega hõivatud tohtrid hakkaksid lisaks noori süstima, ta ei usu.

"Entusiasmi isegi jaguks, aga see jääb pigem ressursi taha. Me oleme töötanud kaks-kolm viimast kuud täies ülekoormuses, keskendudes vaktsineerimisele. Ma usun, et enamik perearste on rõõmsad, et vaktsineerimine saab tehtud ja see suur töö ei jää enam meie õlule," ütles Ots.

Kui mullu oli jutuks vaktsineerimisbusside kasutusele võtmine väiksemates kohtades, siis Seeri sõnul on see teema laualt maas.

"Et tema kvaliteediomadused säiliksid, on paslik viia see vaktsiin ühte kohta ja tuua see inimene sinna. Vaktsiinibussi kui sellist ma praegusel hetkel ei näe," sõnas ta.

Sel reedel otsustatakse, kas 17. maist avaneb vaktsineerimisvõimalus kõigile või tekib see võimalus esialgu näiteks 40+ vanuserühmale.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: