Tänavu jaanuaris nimetas "Järva Teataja" teid kõige mõjukamaks järvamaalaseks. Ja nii juba teist aastat järjest. Andke nõu, kuidas saada mõjukaks?

Tuleb olla selline, nagu usud, et on õige olla. See tundub võib-olla trafaretne [vastus], aga nii see täpselt ongi.

Mäletate, kes oli "Järva Teataja" mõjukate edetabelis 15. kohal?

Ei mäleta.

Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE). Kas ta teilt ei ole kunagi küsinud nii nagu küsis peaministrilt Kaja Kallaselt: "Kust sa, lilleke, siia said?"

Ei, ta ei ole minu käest niimoodi küsinud. (Naeratab) Ta on mulle küll andnud teada, et mitte kõik ei armasta mind.

Kui ta küsinuks teilt nii, mida te vastanuks?

Teades Kalle Grünthalit ja tundes natuke EKRE esindajate hoiakuid, poleks ma olnud imestunud. Ja ilmselt – nagu Kaja Kallaski – ei oleks osanud ega pidanud vajalikuks sellisele küsimusele vastata.

Mis on õigem: kas ebaviisakusest, matslikkusest, haiget tegemise soovist mööda vaadata ja mitte reageerida või vastupidi, sellele avalikult vastu hakata?

Naisena, kes töötab avalikus sektoris kaua aega ja alustas noorena, ma tean, et sellele vastu hakkamine peab olema väga läbimõeldud ja peab olema selline, mis ka mõjuks. Lihtsalt tähelepanu juhtimine ei leia sellelt matslikult inimeselt mingi vastukaja ega arusaamist.

Kas te olete konservatiiv?

Jah, olen küll konservatiiv.

Kas see on põhjus, miks te ühinesite 2008 Isamaaga?

Ei usu, et oskasin seda siis niimoodi endale sõnastada, et ühinen põhjusel, et olen konservatiiv. Ühinesin põhjusel, et mind kutsusid erakonda inimesed, kellest pidasin lugu ja kellega koos pidasin võimalikuks suuri asju korda saata.

On mul õigus, et teie olete poliitiliselt väga lähedane Kaia Ivaga, Isamaa esimehe endise kandidaadiga ja endise sotsiaalkaitse ministriga?

Jah, me oleme Kaiaga väga lähedased kaasteelised ja mitte ainult poliitiliselt, vaid paljudes teistes tegemistes.

Kaia Iva lahkus Isamaast 31. detsembril 2019, protestiks eelmise valitsuse kavandatava pensionireformi ehk II pensionisamba lõhkumise vastu. Miks teie erakonda jäite?

Ei saa salata, et ka mina mõtlesin lahkumise peale.

Erinevalt Kaiast oli mul võib-olla natuke rohkem usku sellesse… Tookord oli ju jutuks, et pensionireformi juures arvestatakse eksperte, nende arvamusi ja päriselt tegudele minnakse vastavalt nende arvamustele ja soovitustele. Ehk et mina ei näinud veel põhjust kohe kuhugi ära minema hakata.

Aga loomulikult, Kaia lahkumine Isamaast oli minu jaoks väga märgilise tähendusega. Ja Järvamaal mõtlesid mitmed inimesed, et kui Kaia Iva lahkub, kas me ei peaks ka lahkuma.

Mais 2017 oli dramaatiline IRL-i suurkogu, tasavägine võitlus, kes saab erakonna esimeheks. Peale jäi Helir-Valdor Seeder 322 häälega, Kaia Iva sai 304 häält. Kui 10 inimest hääletanuks vastupidi, siis milline olnuks Isamaa tulevik?

Väga paljud inimesed Isamaas on mõelnud, kuidas siis olnuks, kui 10 häält olnuks [Kaia Iva poolt] rohkem. Usun, et oleks olnud teistmoodi, kui praegu. Tundes Kaia Iva juhtimisstiili, oleks olnud rohkem arutelusid, rohkem eesmärkidele keskendumist ja jõulist edasiminekut.

Sügisel 2016 lükkasid Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna – sotsid ja IRL – Reformierakonna valitsusest ning tõid asemele Keskerakonna. Kuidas teile tundus, kas Keskerakond tulnuks opositsioonist välja aidata?

Poliitika on väga huvitavate kombinatsioonide mäng. (Muigab) Sellistel küsimustel, kas oleks pidanud võtma üht või teist koalitsioonipartnerit endaga kaasa või kas oleks pidanud kedagi valitsusse aitama, ei ole tagantjärele mingisugust väärtust.

See oli Eesti poliitikas tektooniline maalihe, mis toona toimus.

Mingi muutus pidi tollal ka tulema. Seda maavärinale sarnanevat asja oli hädasti vaja, sest ei ole ju hea, kui poliitilised süsteemid jäävad väga kauaks muutumatuks.

Kui üks erakond jääb liiga kauaks peaministri erakonnaks?

Alati tekib [siis] teatud stagneerumine ja kinnijäämine oma võib-olla väga headesse mõtetesse. (Naeratab) Aga need on ainult sinu enda väga head mõtted ja kui sinna ei teki arvestatavat kriitilist jõudu juurde, siis, usun jah, see ei ole kõige tervislikum.

Kuidas Jüri Ratase esimene valitsus – Keskerakond, sotsid ja IRL – teie poliitilisele maitsele sobis?

Kuna nüüd on mul võimalik võrrelda ka järgmisi [valitsuste] kombinatsioone, siis tagasivaatavalt ei ole minu poolt väga suuri etteheiteid sellele koalitsioonile. Tol ajal püüti tõesti kompromisse otsida ja neid leiti ka.

Siis tuli märts 2019 ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus. Kuidas teie hääletasite Isamaa volikogus selle koalitsiooni asjus – poolt või vastu?

(Naeratab) Pean tunnistama, et minust selle koalitsiooni poolt hääletajat ei olnud ja seetõttu mina ka hääletamises ei osalenud.

Miks te siis volikogu istungil ei olnud?

Siin oli minule tektooniline hetk. Kaalusin jälle väga tõsiselt erakonnast välja astumist ja sellesse volikogusse ei läinud. Pean põhimõtteliselt sobimatuks teha koalitsiooni selliste põhimõtete ja väärtustega erakonnaga nagu on EKRE.

Kas olete hiljem küsinud erakonna esimehelt Helir-Valdor Seederilt, et kuule Helir, miks sa tegid seda?

Oleme seda küsinud Helirilt ja saanud vastuseid, et see oli võimalus keskenduda meie eesmärkidele, viia neid nende partneritega ellu, püsida riigi juhtimise juures, mitte olla opositsioonis. Ka need argumendid on muidugi arusaadavad.

Aga teile mitte veenvad?

Minu jaoks mitte veenvad. Igal asjal on oma hind, ja seda hinda pidasin mina paljuks.

Kui tänavu 13. jaanuaril lagunes Jüri Ratase teine valitsus, kas Isamaa juhid pidanuks siis püüdma koos sotsidega ise Reformierakonnaga uut koalitsiooni teha?

Loomulikult pidanuks. Kõik erakonnad peavad olema kogu aeg valmis, et püüda enda väärtusi, põhimõtteid ja eesmärke riigi juhtimise juures rakendada.

Kas te saate aru, miks seda ei tehtud?

Ei, ma ei tea, miks seda ei tehtud. Võib-olla ka tehti ja võib-olla lihtsalt ei õnnestunud. Ma ei ole erakonna juhtimisega nii tihedalt seotud, et teaksin kõiki allhoovusi.

Kuidas teile Kaja Kallase valitsus tundub?

Kaja Kallase valitsusele olid ootused paljudel kõrgemad, kui ta on suutnud neid õigustada. Siin tuleks muidugi ka reservatsiooniga suhtuda ja vaadata olukorda, milles see valitsus tegutseb. Kindlasti ei ole need unelmate tingimused.

Keset koroonatormi?

Just nimelt, keset väga suuri, etteaimamatuid muutusi ja praegu ei ole näha, et need on lõppemas.

Alati on muidugi sellises olukorras ka palju võita. Mulle tundub, et see valitsus, soovides küll olla paindlik, on siiski liiga paindlik. Ja võib-olla ei olegi keskendunud nii selgetele väljaütlemistele, eesmärkidele, kui võiks olla.

Kas naisel on kergem või raskem olla juht kui mehel?

Juht olla ei olegi kerge, siin ei ole mehel ega naisel vahet. Võib-olla on inimtüübid, kes võtavad seda tõsisemalt või süvenenumalt, aga ei usu, et joon käib siin sugusid pidi.

Teie naeratate oluliselt rohkem, kui naeratab viimasel ajal Kaja Kallas.

(Naeratab) Kaja Kallasel on oma töö tõttu suur vastutuse koorem ja ka suur koormus. Selle juures ongi raske naeratada.

Ma väga loodan, et ta ei unusta naeratamist, sest see on väga oluline.

Mis toimub praegu Isamaas, kas teie saate aru?

Ma ei usu, et saan väga täpselt aru. Loomulikult jälgin, püüan aru saada ja mulle tundub, et Isamaas toimub see, et püütaksegi selgust saada.

Kas vana Isamaa on kadunud?

Isamaa on igavene. Ei ole kadunud.

Parempoolsed sõnastasid loosungi "Toome Isamaa tagasi". Tagasi kust?

Isamaa, eestlus, rahvuslus on ju sageli olnud varjatud või isegi tagaplaanil, erinevatel aegadel… Ei taha küll päris nii öelda, aga on vaikne ja rahulik olesklemine või uinumine, sellisest unest tulebki Isamaa äratada.

Kuidas teie Parempoolseid mõistate või ei mõista?

Mõistan kindlasti seda osa, mis räägib vajadusest seada uusi eesmärke ja kõrgeid eesmärke. Ja mõistan vajadust rääkida ka muutustest, sest enne, kui muutused tulevad, tuleb loomulikult arutada, kas me muutume, kuidas me muutume, on see vajalik ja milleks see vajalik on.

Miks teie Parempoolsetega liitunud ei ole?

Konservatiivse inimesena kaalun ma alati pikalt ja põhjalikult, kellega liituda.

Kas olete oma kaalumised ära kaalunud või kaalute edasi?

Olen oma kaalumised ära kaalunud. Minu jaoks on Isamaas vajalik küll suud puhtaks rääkida, inimesi kuulata ja jõuda selleni, et kas läheme tõepoolest marurahvusluse ja äärmusparempoolsuse teed, mis ei ole minu arvates väga pikk tee ega väga edukas tee. Või arvestame sellega, et ka parempoolsus peab – sõltuvalt keskmisest raskuspunktist – nihkuma vajadusel natuke nii ühele kui ka teisele poole.

Politoloogi Martin Mölderi arvates saab Isamaa praegu nuhelda oma senise konservatiivsuse eest. On tal õigus?

Ei, ma ei usu, et tal on päriselt õigus. Konservatiivsuse eest ei olegi ju, vähemalt avalikkuse poolt, Isamaad kunagi nuheldud. Pigem on nuheldud kas selle eest, et ei ole uusi ideid või selle eest, et on tehtud vigu, mida tuleb loomulikult ette igas erakonnas.

Mölder kirjutas Eesti Päevalehes, et paljudele meeldiks näha Isamaad, mis oleks majanduslikult parempoolne, kuid sotsiaalselt pigem tsentristlik või isegi kergelt liberaalne erakond. Kas ka teie tahaksite näha sotsiaalsemat Isamaad?

Selline ootus kindlasti võibki olla ja see on tingitud kõikidest teistest poliitilistest jõududest, kes meil siin skeenel praegu on.

Jah, on teatud asju, mille puhul iga erakond astub skaalal "parempoolne-vasakpoolne" samme ühele või teisele poole. Ega kõik parempoolsed erakonnad, kõik parempoolselt mõtlevad inimesed käitu kõigis olukordades parempoolsetena. Sotsiaalsus, riigi teatud vastutus inimese eest, sotsiaalsed tagatised riigilt inimesele – see on tänapäeval ju paratamatus.

On see õige, et Isamaa praeguse juhtkonna volitusi pikendati ja suurkogu toimumine lükati edasi?

Kui räägime, et peame harjuma selle viirusega koos elama, siis tõenäoliselt ei saa see olla ainus põhjus, et lükkame väga pikalt edasi suurkogu toimumise, kui seda peetakse vajalikuks füüsiliselt kokku saades.

Minul on küll lootus, et suvi ei jää ära, ettevõtmised ei jää ära ja arvan, et suurkogu on võimalik pidada lähikuudel.

Nii leidis ka volikogu, et esimesel võimalusel suurkogu kokku kutsutakse. Usun, et seda tehakse.

Ja mida te arvate Isamaa eestseisuse toetuse saanud arutelukultuuri heast tavast, mille järgi võib erakonna poliitikat avalikult kritiseerivad inimesed Isamaast välja lükata?

(Naeratab) Head tavad on alati head. Ei mäleta ütleja nime, aga keegi on öelnud, et mulle ei meeldi riik, kus ma ei saaks üldse midagi kurja teha, mulle meeldib riik, kus saaksin teha ükskõik mis kurja, aga ma ei tahagi seda teha.

See kehtib ka erakonnas. Sellise hea tava nüüd arutelule võtmine näitab siiski väga valusat kohta, millele on astutud. Mina ei arva, et erakonnas või ka avalikult peetavat debatti peaks kuidagi karistama, see ei peaks tähendama kellelegi väljaheitmist erakonnast.

Seda head tava hakkab arutama ka Isamaa volikogu. Kuidas teie seal hääletate?

Hääletan kindlasti vastu, sest ei näe selle järele mingit vajadust. Ka praegu on põhikirjas punktid, et erakonna liige peab olema väärikas, aus jne. Loomulikult, erakonna liikmed, kes sihilikult laimavad või hävitavad erakonna mainet, ei sobi sinna, aga ma ei näe, et sellel oleks pistmist tänase olukorraga või hea tava rikkumine oleks praegu kuidagi ohus.

Kas teil pole tekkinud viimasel nädalal kiusatust helistada Isamaa Tartu piirkonna juhile Kaspar Kokale ja küsida: Kaspar, mis sul seal toimub, kuidas sa said erakonda võtta ligi 400 uut liiget, kelle puhul nüüd teame, et neid motiveeriti raha pakkudes?

Ei, ma ei ole plaaninud talle helistada. Küll olen mõelnud, kas tõesti on Tartu piirkond nii erinev meie piirkonnast, kus me alati juhatuses arutame, et kes soovib liituda ja kas keegi meist tunneb teda. Järvamaal oleks sellise hulga inimeste avalduste saabumine tekitanud väga palju elevust ja väga palju küsimusi.

(Muigab) Võib-olla on Tartus olukord teine, aga eelnevad kogemused võiksid iga piirkonna juhatuse teha sellisel puhul ettevaatlikuks, ilma, et sekkuma peaks ajakirjandus.

Mida te Isamaa liikmena sellistel puhkudel tunnete? Olete ju näinud Peipsi kalureid tulemas suurkogule, Pärnus tulid erakonda hulgakaupa ja suurtel kiirustel inimesed, kes pärast välja visati, sest olid kriminaalkorras karistatud, nüüd need 403 Tartus…

Loomulikult on see on häbiväärne ja ma tunnengi häbi, sest olen selle erakonna liige. Muidugi sooviksin uskuda – nagu Eesti rahvas uskus, et dopingupatused ei ole dopingupatused –, et erakonna juhtorganid ja Tartu piirkonna juhatus ei ole sellega seotud.

Kas Isamaa vajab käigu- ja juhivahetust?

Isamaa vajab kindlasti käiguvahetust, selles olen ma veendunud.

Kõigil meie kokkusaamistel oma maakonnas ja kohtumistel erakonna esimehega oleme alati küsinud, millised on meie järgmised suured ideed, millised on meie järgmised suured eesmärgid. Ja, peab tunnistama, täna meil neid ei olegi. (Paus)

Mul oli halvasti sõnastatud küsimus, sest see koosnes kahest osast – kas Isamaa vajab käigu- ja juhivahetust.

(Vaikne turtsatus)

Juhi vahetused on alati asjakohased, kui juht tunneb ise, et temal ei ole enam värskust ja ideid, ta ei motiveeri erakonna liikmeid ka ise aktiivselt osalema erakonna arengus. Siis olekski juhil aeg kõrvale astuda ja tema asemele peaks asuma mõni teine juht, kellel silmad säravad ja kellel on kindel veendumus, et tal on oskusi, tahtmist, jõudu, jaksu erakonna ees suunda näidata.

Imeline vastus… 17. oktoober pole põldude taga. Viite Isamaa Türi vallas jälle kohalikele valimistele ja püüate kolmandat korda vallavanema kohta?

Jah, läheme siin valimistele traditsiooniliselt oma nimekirjaga, kuhu kuulub ka teiste erakondade liikmeid ja poliitikaga mitteseotud inimesi… (Paus)

On keeruline minna ja kutsuda inimesi praegu valimistele Isamaa erakonna nime all.

Aga te saate ju sellega hakkama, sest nad ei tule mitte Isamaa nimekirja, kuivõrd nad tulevad teie [valimisliidu] nimekirja.

Kohalikul tasandil liituvad inimesed, nii nagu ka mina omal ajal, meeskonnaga, kus nad näevad liidreid ja usaldusväärseid inimesi. Loodan küll, et nad tulevad minuga.

Suures poliitikas annab riigikogus opositsiooni jäänud Isamaa tuld Reformi- ja Keskerakonna pihta, Türi vallas valitsevad need kolm parteid ometi sõbralikult ühes võimuliidus. Kas Toompea poliitlainetus siia ei ulatu?

Ei. Toompea poliitlainetus siia ei ulatu, sest kohalikud poliitilised valikud ja arutelud keskenduvad kohalikele küsimustele, mitte suurele poliitikale. Meil ei ole selliseid maailmavaatelisi erisusi, mis on üleüldse Eesti erakondade vahel suhteliselt napid.

Ka ei ole meil inimestega selliseid vastuolusid, mis ei laseks konstruktiivselt kohalikke küsimusi arutada.

20 aastat tagasi oli Järvamaal 16 omavalitsust, nüüd kolm. Teie olete arvanud, et kogu Järvamaa võiks olla üks omavalitsus.

Olen nii arvanud väikese mööndusega, et see ei saa juhtuda üleöö. Arvestades viimast haldusreformi, siis selle haavad vajavad paranemist. Aga usun, et ühel päeval me seda [üht omavalitsust] ka näeme.

Et Eestis võikski siis olla 15+x omavalitsust – maakonnad ja mõned suuremad linnad lisaks?

Suurem haldusüksus annab teadupärast ikkagi võimaluse konsolideeritud asjaajamiseks ja teatud protsesside mõistlikumaks korraldamiseks, jah.

Oponendid ütlevad selle peale, et siis jääb kohalik võim inimesest veel kaugemale.

Seda on alati arvatud. Eks praktika on tõe kriteerium. Kui toimuvad [valdade] ühinemised, siis loomulikult on inimestel alguses segadus, et vallamajas ei olegi enam kedagi ja vallavanem kaugel. Aga see läheb päris ruttu üle.

Täna helistab vallavanemale iga inimene ükskõik kui kaugest külast ja meil ei ole takistusi omavaheliseks suhtluseks. Ja lisaks ei tähenda suur omavalitsus kõikide teenuste inimestest kaugele minemist. Kui täna oleks Järvamaa suurune omavalitsus, siis avalikud teenused, mis praegu on võrguna välja kujunenud, asuksid sarnases kauguses inimestest, kui on praegu.

On see paratamatu, et Tallinnast ja Tartust kaugemates omavalitsustes jääb rahvast sammhaaval vähemaks?

See on paratamatu, arvestades meie demograafiliste liikumistega, sest eakate inimeste osakaal, vähemalt maapiirkondades, on väga suur, mis tähendabki, et inimesi lahkub meie hulgast rohkem kui neid juurde sünnib.

Aga pikas perspektiivis on muutumas tendents, et toimub ainult linna kolimine. Head ühendused annavad võimaluse, et inimesed saavad valida elukeskkonda – elada näiteks Türil ja käia tööl Tallinnas või Tartus või Helsingis või Brüsselis. Siin ma Eesti-suguses riigis asukoha väga olulist mõju tulevikule tegelikult ei näe.

Teie vald maksab kodu soetamise toetust, mis on kuni viiendik kinnisvara hinnast, kuid mitte üle 8000 euro. Mullu kulus selleks 200 000 euro ringis. Kahe aastaga tuli valda 103 uut elanikku. Ehk võiks riigil olla maaomavalituste uute elanike toetamise programm?

Eks see on tingitud riigi regionaalpoliitika puudumisest.

Ärme räägi ainult sellest, et on tore, kui inimesed elavad ka maal. Majanduse huvides on vajalik siin töökäte olemasolu, teenuste tarbijaid on tarvis… Ka riiklikult on vajalikud selgelt majanduslikule edule ja kasvule suunatud toetused, nii nagu meie [valla] kodutoetus.

Riigikontroll ütles hiljuti, et nn tasuta ühistransport on end õigustanud neile, kel on väikesed sissetulekud, kuid pole täitnud eesmärki, et 25 protsenti töölkäijatest seda kasutaks. Kas riigi poolt tasutud, kuid reisijale tasuta ühistransport on ikka õige asi?

Ma ei usu, et see on õige asi. Tasuta asjad ehk just nimelt kellegi teise poolt tasutud asjad, ei ole eriti asjakohased, või kui, siis tõesti mõnele ühiskonnagrupile. Enne riigi nö tasuta ühistransporti tegin ettepaneku, et Järva maakonnas võiksime anda tasuta sõiduvõimaluse õpilastele, et nad saaksid osaleda huvihariduses ja neil oleks laiem valik.

Nii et, teatud gruppidele on see asjakohane, aga selleks ei pea ehitama üldist tasuta transpordisüsteemi.

Isamaa oli nö tasuta ühistranspordi tulemise ajal valitsuses. Miks te sellele pidurit ei tõmmanud?

Saan aru, et alati on partnerite vahel teatud kokkulepped ja igaühel on oma ideaalid, mida ta soovib ellu viia. Ju oli see partneri üks eelistatud ja tähtis eesmärk, mida meie aitasime ellu viia.

Keskerakonna jaoks?

(Noogutab)

Kui palju peab riik lähtuma põhimõttest, et igaüks on oma õnne sepp ja kui palju näitama enda hoolitsevat ja hoolivat nägu?

Nägu näitama ei pea sugugi mitte.

Riigil on teatud kohustused oma elanike ees. Aga me ei saa keskenduda sellele, et jõukuse puudumist kogu aeg kellelegi kompenseerida, et suurendada ainult toetusi, mõelda välja aina laiemat toetuste ringi. Riik peaks keskenduma sellele, et suurendada kõigi inimeste jõukust.

Loomulikult on meil sotsiaalkaitselised ülesanded, sotsiaalhartat tuleb täita ja muidugi peab riik andma omalt poolt panuse inimeste minimaalsete vajaduste tarbeks. Aga inimese enda vastutus on…

Või ütleme siis niimoodi: riik peaks looma inimestele võimalused ise hakkama saada ja ise oma elujärge parandada. Ehk siis ehitama majanduse ja ettevõtluse sellised võimalused, et iga inimene ise oleks oma õnne sepp, mitte ei peaks õnne ootama kellegi poolt antuna.

Kuidas praegu on?

Mulle tundub, et kuna meie majanduse kasv ei ole väga kiire, siis keskendume paratamatult rohkem sellele, kuidas kellelegi [tema] jõukuse puudumist kompenseerida. See ei ole edasiviiv ega hea tee, sest lisaväärtust nii ju ei kasva.

Seepärast peangi oluliseks parempoolse majanduspoliitika mõtet, et riigis peab majandus õitsema ja kõigi jõukuse kasv on eelduseks ühiskonna heaolule. See on ju tegelikult tõsi.

Kuidas on riik – keskvalitsus – koroonakriisiga toime tulnud?

Keskvalitsus on tulnud toime – meil on endiselt toimiv ühiskond ja on toimivad teenused. See ei ole sugugi väike õnnestumine meie väikese riigi kohta, kui teame, kui habras on tervishoiusüsteem ja sotsiaalvaldkond ja kui vaesed me siiski oleme paljude riikidega võrreldes. Usun, et on oldud väga asjalikud, asjaajamine ja korraldamine on õnnestunud.

Millise augu jättis kaugõpe noorte teadmistesse?

Me näeme kindlasti paari järgneva aasta jooksul, millise augu see jättis. Noor inimene ja noore inimese aju on muidugi ääretult kohanemis- ja arenemisvõimeline, seega ma ei arva, et otseselt distantsõpe jätab laste teadmistesse tohutu augu. Aga see sõltub loomulikult järgmistest aastatest ja õpetajate toetusest.

Palju olulisemaks pean seda, mis on vaimse tervisega juhtunud. Ehk et kindlasti kannatab paljude laste sotsiaalne suhtlus, kellele võib-olla isegi sobib distantsõpe. Nad ei pruugi seda ise teadvustada, aga praegu näeme palju tagasilööke ja neid tagasilööke on kahjuks ka tulevikus veel tulemas.

Üks teadlane hoiatas aasta tagasi, et külastajatele – seega lähedastele – suletud hooldekodudes sureb rohkem elanikke üksindusse, kui koroonasse.

Igasugune hirm on nii haigele kui tervele, nii vanale kui noorele alati kõige hävitavam.

Suletus, teadmine, et sa ei saa oma lähedasi näha, sunnitud lahusolek – need on väga-väga rasked ja keerulised teemad. Loomulikult need mõjutavad tihtipeale inimeste heaolu, tervist, elu ja surma.

Ja teiseks… Ühiskonnana tahame kaitsta eakaid, aga samas ei tohiks me võtta nendelt täiesti õigust otsustada enda võib-olla viimase kevade või viimase eluaasta üle. (Paus)

Riigieelarve strateegia (RES) hoiatab, et omavalitsustele seni makstav laste huvihariduse raha võib tulevikus kärpuda poole väiksemaks. Suudate vallaeelarvest vahe kinni maksta?

Teisi valikuid ju väga ei ole. Sellest rahast pool on mõeldud [huvihariduse] kättesaadavuse parandamiseks. Kättesaadavust ei saa halvendada, sest siis pole sel huviringil ju mõtet, kui keegi sinna tulla ei saa.

Ja teine pool, et huvihariduse võimalusi mitmekesistada, pakkuda lastele ja noortele rohkemat. Eks see on meil nüüd maadluse koht, kus peame leidma valla eelarvest raha nii juhendajale [maksmiseks] kui ka materjali kui vahendite tarbeks.

Kõige halvem on, et oleme ju riigiga kokku leppinud, et riik toetab seda olulist teemat. Meile tuleb see [kärbe] muidugi ootamatult ja tähendab kahjuks küll, et peame kas kusagilt mujalt kärpeid tegema või siis piirduma praeguste võimalustega noortele.

Reformierakonna poliitik Jürgen Ligi põhjendas RES-i kärpeid sellega, et peaaegu kogu meditsiini- ja majanduskriisi riiklik kulu oli just riigieelarve, mitte kohalike omavalitsuste kanda ning nüüd on riigi seis nõrk, samas kui omavalitsuste oma on tublisti kosunud. On Jürgen Ligil õigus?

Statistiliselt on see täiesti korrektne. Ja kui vaatame aasta lõpus omavalitsuste raha jääki, on see tegelikult suur. Kahjuks kõikide omavalitsuste eelarves me seda nii ei näe.

Kahtlemata tuleb püksirihma pingutada nii riigis kui ka omavalitsustes, seda oleme meiegi pidanud tegema, kui näiteks inimestel palgad vähenevad ja maksulaekumine langeb. Aga samal ajal oleksid valikud riigieelarve tasandil võib-olla need, kus uusi toredaid ettevõtmisi kriisiaastal ei peaks ehk alustama ja jätkata tuleks end juba tõestanud meetmetega, milleks on näiteks huvihariduse toetus.

Ma tean, et riigieelarvest on kavas luua kultuuriranitsa toetus, tulemas on erinevad noortelaagrite toetused… Head asjad, aga ma ei ole päris veendunud, et need on tänase kriisiolukorra leevendamiseks asjakohaseimad.

Mullu oli see kurb kevad, kui 43 aasta jooksul esimest korda jäi toimumata Türi Lillelaat, põhjuseks koroonaaeg ja Eestis kehtestatud eriolukord. Siis lubati, et järgmine Türi lillelaat toimub 21.–23. mail 2021. Kas toimub?

Kui ma teaksin sellele [positiivset] vastust, oleks Eestimaal hulk inimesi väga rõõmsad, alustades taimekasvatajatest ja lõpetades laadakülalistega.

Olukorras, kus täna on lubatud väikesearvulised avalikud üritused, olen ma päris kindel, et lillelaada korraldajad mõtlevad välja midagi, kus inimestel on põhjust ikkagi tulla ja kehtivaid piiranguid arvestades näiteks taimed endale soetada. Aga varasemal kujul laada toimumine, vaadates ka tänaseid [nakatumise] numbreid ja nakkuskordaja R-i arenguid – see ei ole väga tõenäoline, kahjuks.

Kas kaitseliitlane Pipi-Liis Siemann läheb ka ise Nurmsi lennuväljale, kuhu USA juhitud suurõppuse Swift Response 2021 ajal maandub liitlaste õhudessandiga sadu langevarjureid ja ohtralt rasketehnikat?

Kaitseliitlasena ma ise sinna kindlasti minna ei saa. On väga selgelt reglementeeritud ja korraldatud, kes seal siis viibivad. Aga õppuste Järvamaa osa jälgin kindlasti huviga.

Olete öelnud, et teist ei saa kunagi Kaitseliidus eesliini võitlejat, sest võite seal teistele jalgu jääda. Millest nii ootamatult madal enesehinnang?

(Naerab) Ma ei ole väga keskendunud oma sõjaliste oskuste lihvimisele. Minu kaitseliitlaseks olek on tingitud huvist riigikaitse vastu ja soovist panustada. Nii nagu iga juht peab tundma oma alluvaid, nii arvan, et ka keerulistes olukordades valitakse eesliinile parimatest parimad. Saan pingutada, et saada parimast parimaks, võib-olla siis. (Muigab)

Praeguse valitsuse poolt tuleb segaseid signaale, mida saab tõlgendada ka nii, et riigikaitseks varem kavandatud raha hulk väheneb. Võib-olla ongi neid miljoneid eurosid kusagil mujal rohkem vaja?

Miljoneid eurosid on kindlasti vaja mitmetes teisteski kohtades. Aga valikud on need, mida Eesti riik peab tegema. On valitud suund, et riigikaitse moodustab kindla protsendi meie eelarvest, on valitud ja planeeritud riigikaitselased tegevused, olgu soetused või isikkoosseisule tehtud kulud – ei usu, et riik peaks selliseid tõsiseid pöördeid siin tegema.

Selliseid kärpeid ma õigeks ei pea.

Septembris koguneb valimiskogu ja hakkab valima Eestile uut presidenti, kui riigikogu sellega enne toime ei tule. Mängime korraks mõttega, et Türi valla esindajana olete teie seal valimiskogus. Kes oleks inimene, kelle poolt rahuliku südamega hääletaksite?

Kuna me ei tea veel kõiki kandidaate, siis on seda täna keeruline öelda.

Ühel päeval arutasime sõprade ringis, et milline peaks olema Eesti Vabariigi president. Jõudsime sinna, et kindlasti peaks ta olema ausa südametunnistusega ja haritud, tark inimene, aga lisaks peaks tal olema natukene arrogantsi, tugevat kultuurilist tausta ja tema ülesanne oleks juhtida ka tähelepanu ühiskonnas toimuvale. Ta ei pea olema väga kammitsetud ega nii-öelda tavaline inimene.

Kui oleksin valijamees, siis kindlasti hääletaksin kandidaadi poolt, kes ei paku mitte ainult turvalisust, vaid kes näitaks Eestit tragi väikeriigina, kellel on oma väga suur kultuur ja kindlad väärtused, näiteks Euroopa Liidus.

Hakkame võtma. Jüri Ratas. Ülle Madise. Alar Karis. Tarmo Soomere. Ardo Hansson...

Kõik on väga väärikad kandidaadid, väga lugupeetud inimesed ja…

… Jüri Luik teie enda erakonnast.

… enamusele minu kriteeriumidest ka täiesti vastavad.

Kui nende vahel valida, siis kindlasti eelistusi – näiteks viimati nimetatu – võiks sealt leida. Aga paljud ootavad täna ju pikisilmi, et kas tuleb ka mõni väga üllatav kandidaat.

Kes? On teil endal see nimi kuskil mõtetes olemas?

Tänased kandidaadid, vähemalt osa neist, on väga palju olnud seotud nii poliitika kui ka riigi juhtimisega.

Hästi võiks mõjuda kandidaat, nime ma otseselt välja ei too, kultuuri ja haritlase taustaga inimene, kes ei olekski seni väga tõsiselt olnud riigi juhtimises, poliitikas. See oleks minu eelistus.

Aga nimi? Et me kujutasime visuaalselt teda ette.

Mul ei ole head kandidaati, oleksin ta oma erakonnale juba kandidaadi kandidaadina välja pakkunud. (Naeratab)

Kui Isamaal tekib küsimus, kas presidendi kandidaadina toetada Jüri Ratast või ei, siis mida teie soovitaksite?

(Paus) Alati sõltub valik valikuvõimalustest. Jüri Ratas kui valitsusjuht oli minu arvates asjakohane ja tubli mees. (Paus) Võib-olla minu nimetatud kriteeriumitest ei vastaks ta mitte kõigile, aga kui vastaskandidaadid ei tundu nii sümpaatsed, siis pigem pooldaksin teda.

See sai küll väga mittemidagiütlev vastus, aga on väga keeruline valida, kui ei tea, kelle vahel valida.

Ja kui ongi näiteks Jüri Ratas, Jüri Luik, Ardo Hansson, Ülle Madise, Alar Karis…

Võib-olla sellest nimekirjast toetaksin mina Jüri Luike.

Türi on 22. korda Eesti kevadpealinn, mispuhul teie kuulutasite alanud kevade tervise kevadeks ja kutsusite kõiki iga päev tegema midagi oma tervise heaks. Andke palun laisematele lugejatele paar nõuannet, mida enda heaks teha.

Esimene nõuanne, mida kõigile annan: võiksite loobuda Eesti rahvusspordist ehk virisemisest ja vingumisest. Mulle tundub, et inimestel on väga raske seda harjumust muuta. Aga olen täiesti veendunud, et see on meie tervise üks suuremaid hävitajaid, samas kui head mõtted ja millegi positiivse leidmine on äärmiselt oluline oma vaimse tervise jaoks.

Teiseks. Inimesed arvavad tihtipeale, et kui ma nüüd natuke õues jalutan, siis võingi minna koju ja uuesti televiisorit vaadates diivanil lõputult häid asju süüa. Soovitan inimestel olla väga tasakaalukas oma toitumises ja liikuda, teha tõepoolest seda, mida on oma tervise heaks vaja teha. Sest, mida kauem edasi te seda lükkate, seda keerulisemaks alustamine muutub.

Kaia Iva ütles kord, et Pipi-Liis Siemann on poliitik, kellel on vahel hullud ideed, kuid kes iialgi ei lähe hulluks.

(Naerab) Ma loodan küll, et ei lähe hulluks.

Aitäh. Tervist ja jõudu teile.

Aitäh teilegi, tervist ja kaunist kevadet.