Saaremaal tõuseb jäätmeveo hind alates veebruarist enam kui poole võrra, kuid keskkonnaministeerium ennustab, et tulevikus kallineb segaolmejäätmete äraveo hind mitmekordseks kõikjal Eestis. Samal ajal ei tohiks liigiti kogutavate jäätmete hind sellise tempoga kasvada ja peaks pigem odavnema.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles ERR-ile hinnatõusu põhjenduseks, et seni on jäätmeveo hinnad olnud väga madalad, kuid Eestis kehtib põhimõte, et saastaja maksab. See tähendab, et jäätmete käitlemise kulud katab jäätmete tekitaja.

"Kuigi jäätmete liigiti kogumine on ka täna kohustuslik, ei toimi see kahjuks rahuldavalt," tõdes ta ja lisas, et EL-i direktiivi kohaselt tuleb alates sellest aastast taaskasutada vähemalt 50 protsenti kõigist olmejäätmetest aastas.

Kuna kõige enam mõjutab käitlusviisi valikut käitluse hind, peavad jäätmekäitluse hinnad Soomlaisi sõnul vastama jäätmehierarhiale ehk ringlussevõtt peab olema odavam kui põletamine ning ladestamine.

"Selleks, et suureneks ringlussevõtt, tuleb parandada jäätmete liigiti kogumist – segaolmejäätmeid, mida ringlusse ei saa võtta, peaks tekkima kõige vähem. Sellest lähtuvalt peaks segaolmejäätmete hind olema ka võrreldes teiste jäätmeliikidega kallim. See suurendaks inimeste motivatsiooni liigiti koguda ja edendaks ka jäätmete ringlussevõtmist," selgitas ta.

Kui veel mõne aasta eest oli odavaim käitlusviis jäätmete põletamine, mis maksis umbes 30 eurot tonnist, siis nüüd on nii põletamise kui ka ladestamise hind kaks korda kallim ehk umbes 60 eurot tonnist.

Lisaks on prügi hinnatõusuga seotud ka asjaolu, et korraldatud olmeprügiveo hind kujuneb avatud hankemenetlusel, kus arvestatakse kõiki kulusid. Viimastel aastatel on aga tõusnud nii töötasud kui kütuse hind ning tehtud investeeringuid ka uutesse veokitesse.

Pakendikonteineri eest tuleb hakata renti maksma

Ehkki riigi siht on soodustada jäätmete liigiti kogumist, teatas pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise edendamisele keskenduv Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) jaanuari alguses oma klientidele, et kui seni pakkusid nad kogu teenust tasuta ehk on katnud nii pakendikonteinerite rendi kui ka äraveoteenuse kulud, siis edaspidi tuleb klientidel konteinerirendi eest hakata maksma.

Näiteks 240-liitrise pakendikonteineri eest tuleb korteriühistul tasuda 2,10 eurot igakuist renti, 1,5-kuupmeetrine konteiner nõuab aga juba 12-eurost lisaväljaminekut kuus.

Põhjenduseks tõi TVO selle, et eelmisel aastal langesid enamiku sekundaarsete materjalide hinnad tunduvalt ja praeguseks tuleb neil mitmete materjalide taaskasutusse suunamiseks peale maksta.

TVO juhatuse liige Kristiina Dreimann nimetas hinnatõusu põhjusena ka teenuse väga suureks kasvanud mahtu.

"Meie kohustus on võimaldada inimestele avalikus ruumis pakendite üleandmist, aga oleme soovinud seda teha mugavalt ja läinud inimestele lähemale. Kuna aga maht on nii suureks kasvanud, siis selleks, et me saaks jätkuvalt teenust pakkuda, tuli rakendada renditasu. Käitlemine ja tühjendamine on endiselt meie kulul," selgitas ta.

Dreimanni hinnangul pole põhjust karta, et ühistud loobuksid renditasu tõttu pakendikonteineritest ja hakkaksid pakendeid taas segaolmejäätmete sekka viskama, sest kui kulud läbi arvutada, hoiab maja tema sõnul pakendikonteineri abil jätkuvalt kokku ühe olmeprügi tühjendamise. Ta lisas, et kui keegi peaks siiski teenusest loobuma, on põhjused pigem emotsionaalsed, sest renditasu ei ole nii suur.

"Ma pigem arvan, et see ei muuda suurt pilti ja tegelikult korteriühistute liitumine selle teenusega jätkub ka nüüd, kui see info, et rakendame renditasu, on avalik," sõnas Dreimann.

Keskkonnaministeerium ütles TVO renditasu küsimise kohta, et tegemist on mugavusteenusega, mille eest võibki eraldi raha küsida.

"Inimene saab teha valiku, kas viia pakendijäätmed avalikku kogumispunkti ja seda tasuta või siis tellida teenus, kus pakendijäätmed viiakse ära kodu juurest – see siis ongi nii-öelda mugavusteenusena käsitletav. Kui inimene kogub pakendid eraldi, siis väheneb ülejäänud, tasu eest ära antavate jäätmete maht umbes poole võrra," lausus Soomlais.

Prügifirma: Saaremaaga sarnast hinnahüpet mujal ei tule

Jäätmekäitluskontserni Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru ütles, et neil on parajasti käimas omavalitsustelt teenustasude muutmise taotlemine, sest käitluskulud on kasvanud.

"Põhiprobleem on selles, et käitluskulud on taas alates jaanuarist või mõnel pool, näiteks Tallinna prügilas alates märtsist muutunud. Sel põhjusel peame ka klientide teenustasusid muutma," lausus ta.

Tammaru lisas, et neil ei ole väga palju vabaturukliente, kus saaks teenustasusid omavalitsusega kooskõlastamata muuta. Hindade muutmine võtab aega kolm-neli kuud ja jaanuar on läinud selle peale, et taotlusi kirjutada ja omavalitsustega läbirääkimisi pidada.

Mitmekordset hinnatõusu nagu Saaremaal Eesti Keskkonnateenuste esindaja sõnul mandril ei tule. Kui käitluse hind prügilas kasvab 10-20 protsenti, ei ole ka põhjust klientidele hinda rohkem kui selles vahemikus tõsta.

"Saaremaal ju lõppes üks jäätmeveoleping ja teine algas. Uued tingimused on uue lepinguga seotud, ka uue käitlushinnaga jäätmejaamas. See tõstiski võrreldes varasemaga seda hinda sellises mahus, aga mandril nii suurt hinnahüpet täna ei näe," tõdes Tammaru.

Prügifirmadel tuleb tasu maksta kas prügilale või põletusjaamadele. Näiteks Eesti Energia Iru elektrijaamas tõusis möödunud aastal kütusena kasutatava prügi sisseostuhind. Ise jaam mingit hinnakirja ei kehtesta, vaid see kujuneb enampakkumisel, kuhu jäätmekäitlejad ise pakkumisi teevad.

"Konkursse tarnelepingute sõlmimiseks korraldame etteulavalt, mis tähendab, et näiteks 2019 kehtima hakanud tasud kujunesid suures osas 2018. aastal ja varem esitatud pakkumiste alusel. Samuti lõppeb igal aastal ka varasemal perioodil sõlmitud kokkuleppeid, mille keskmine hinnatase on ajalooliselt olnud madalam kui viimaste aastate jooksul laekunud pakkumised," selgitas Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Ta lisas, et Irule tehtavaid turuosaliste pakkumisi mõjutab kõige enam alternatiivsete käitlusviiside kulu ja trendid ning teadolevalt on enamik prügilaid omalt poolt tõstnud või tõstmas segaolmejäätme käitlemise eest küsitavaid tasusid, mis on soodustanud ka Irule pakutavat hinnataset.

Euroopa Liit leppis 2017. aastal kokku, et viie aastaga tõuseb jäätmete ringlussevõtt viis protsenti. Aastaks 2025 peaks ringlussevõtu protsent olema seega 55, 2030. aastaks 60 ja 2035. aastaks 65.

2018. aastal suunati Eestis ringlusse 28 protsenti olmejäätmetest. Seejuures on see protsent võrreldes 2014. aastaga langenud, sest toona võeti ringlusse 32 protsenti tekkinud jäätmetest.