Madise rõhutas: kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid täita, kuid kui need inimestele ei meeldi, siis on õigus nii mõelda ja neid mõtteid ka väljendada.

"Oleme näinud, kuidas praktiliselt kõikides riikides on kehtestatud näilise avaliku arvamuse survel /---/ neid piiranguid, mida on objektiivselt tarvis, aga lisaks neile ka selliseid, mida ei ole objektiivselt tarvis," ütles Madise ja lisas, et ka Eestis on seesugune näiline arvamus valitsust otsustamisel survestanud.

Ta selgitas, et seesuguste piirangute, näiteks ehitus- ja aianduskaupluste sulgemise tulemusel, on inimesed kaotanud oma töö ning tulevad vaevu ots otsaga kokku. Väited nagu oleks kõikidel inimestel pangakontol raha üle, millega uusi kortereid osta, käivad Madise sõnul vaid väga kitsa ringi inimeste kohta.

"Siin minu arvates peaks julgema kriitilisemalt mõelda ja väga tahaks, et inimesed ei suruks valitsust nurka ja kehtestama piiranguid, mida viiruse leviku tõkestamiseks vaja ei ole," rõhutas ta.

Lisaks sõnas Madise, et koolide avamine, seda küll osaliselt, oli õigustatud. Peale sotsiaalse ja haridusliku faktori tõi ta välja ka sooja koolilõuna olulisuse, sest toidupakkidest sageli lastele ei piisa.

Muu hulgas ütles Madise, et pandeemiast saab palju õppida nii riiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil ning näiteks koolid võiks ka edaspidi teatud kohtades e-õpet rakendada.