Ministeerium jagab suvistele huvihariduslaagritele kuus miljonit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Milline on kõige lahendam kool?

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) eraldab distantsõppega tekkinud hariduslünkade leevendamiseks korraldatavate huvihariduslaagrite läbiviimiseks kuus miljonit eurot.

Ministeerium jagab kolme- kuni viiepäevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine.

"Ministeeriumis tegelikult tõesti ei ole kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel tuleks kõik õpilased vägisi koolipinki suruda. Õpimotivatsiooni ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll on võimalik taas tekitada huvi ja toetada natuke õpirõõmu. Kindlasti poole aastaga tekkinud võlgu laagri tegevused ei kompenseeri," ütles Tikerpuu.

Ta lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagrikorraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini.

Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov: "Kõik koolid ju täna tegelevad sellega ja nad teavad, mis klassides, millistes ainetes on need õpilased, kelle on olnud keeruline hakkama saada või siis kelle õpitulemused on langenud. Kelle teadmised täna ei ole sellel tasemel, kus selle konkreetse klassi lõpetamisel võiksid need teadmised olla."

Timakov kiidab laagrite ideed kuid muretseb, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on ka oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul.

Tartu Ülikooli haridusteadlase Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata.

"Meil ei ole vaja ainult mõelda selle peale, millised on ainealased eesmärgid vaid ka selle, millised on inimeste ühiskonnaga kokku kasvamisega seonduvad eesmärgid, enesearenguga laiemalt, inimeseks kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid," leiab Pedaste.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laargi vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab Kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda suudetakse sügisest õpilüngad tasa teha.

"Gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale sõpra, sõbrannat, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha. Gümnaasiumiõpilase põhitegevus psühholoogilises arengus on suhtlemine eakaaslastega, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on, et meie vaimud saaksid terveks," arutleb Kaste.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: