Pärast esimest taotluspäeva ja sellele eelnenud teavitustööd paistab haridus- ja teadusministeeriumile (HTM), et huvi seesuguse ettevõtmise vastu on väga suur. Palju taotlusi veel esitatud pole, kuid laagrite korraldamise tingimuste kohta on ministeeriumile laekunud palju päringuid.

HTM-i kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa Tagel selgitas ERR-ile, et esmaspäeva jooksul tehti kümme taotlust, neid saab esitada 11. juunini.

"Tegemist on sisulist põhjendamist vajava taotlusvooruga, mistap oleme arvestanud, et esimestel päevadel laekub taotlusi pigem tagasihoidlikult. Seni on esitatud kümme taotlust, mis viitab sellele, et nii mõnelgi taotlejal oli juba enne vooru avamist eeltöö tehtud," sõnas Tagel.

Ta tõi välja, et üldine huvi taotlusvooru vastu on olnud väga suur, sest nii HTM-i kui ka haridus- ja noorteametisse jõudis juba enne vooru avamist päevas kümneid küsimusi taotlemise tingimuste ja laagrite sisustamise teemadel.

"Kõige enam on küsijaid huvihariduse valdkonnast, kes planeerivad sageli oma tegevusi koostöös üldhariduskoolidega, ent küsijaid on ka ülikoolidest ja kutseõppeasutustest," selgitas Tagel.

Lisaeelarvega eraldati seesuguste laagrite korraldamiseks kuus miljonit eurot. Kolm kuni viis päeva kestev laager ise peab lastele olema tasuta ning maksimaalselt maksab ministeerium ühe õpilase kohta toetust 120 eurot.

Laagrites võib ühes rühmas olla kuni 16 last, kuid rühmade arv sõltub suvistest piirangutest. Taotlusi võivad esitada üldhariduskoolid, kutsekoolid, ülikoolid, kohalikud omavalitsused, koolide ja huvikoolide pidajad, huvihariduse ja -tegevuse pakkujad ning noorteorganisatsioonid ja noortega tegelevad MTÜ-d.

Osa haridustöötajaid on laagritele eraldatud raha suhtes aga skeptilised olnud.