Vabade töökohtade arv Eestis on võrreldav pandeemia-eelse ajaga

{{1620879300000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Töötukassa tööpakkumised. Autor/allikas: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul peaks praegu Eestis olema hinnanguliselt 12-13 000 vaba töökohta, tööandjate hinnangul ei võta aga tööta jäänud inimesed neid vastu.

Praeguse seisuga on Eestis töötuna arvel 54 800 inimest. Võrreldes pandeemia-eelse ajaga on töötuid juurde tulnud üle 21 000. Töötukassa juht Meelis Paavel ütleb, et olukord on oluliselt parem, kui aastatagused prognoosid näitasid. Tagantjärele võib öelda, et töötuse põhiline kasv jäi möödunud aasta maisse-juunisse. Tänavu aprilli alguseks tõusis töötus korraks üle 57 000.

"Aprilli algusest tänase päevani on registreeritud töötus langenud kusagil neli protsenti," sõnas Paavel.

Töö pole siiski Eestist otsa saanud. Majutus- ja toitlustuskohad, mis on olnud olulised suvised tööandjad, ei pruugi küll välisturistide puuduse tõttu sel suvel täielikult taastuda, kuid seda enam loodetakse siseturismi peale.

Neljapäevase seisuga oli tööportaalis CV Keskus üleval üle 3900 tööpakkumise, kus klienditeenindajate otsinguid oli enam kui 1300 ja pea 600 tööpakkumist leidus toitlustuse valdkonnas. Turismis ja hotellinduses oli pakkumisi oluliselt vähem, vaid 100 pakkumist.

Töötukassas on praegu üleval pisut alla 2900 tööpakkumise, kus pakutakse töökohti 5721 inimesele. Eelmisel aastal samal ajal oli pakutavate ametikohtade arv 7800. Meelis Paavel tõi võrdluse eelmise majanduskriisiga, kus tööpakkumiste arv kahanes 2009. aastal 2500-le.

"Kui me võtame statistiliselt, et töötukassa vahendab ligi 40 protsenti kõikidest tööpakkumistest, siis täna peaks olema 12-13 000 vaba töökohta Eestis täitsa olemas," sõnas Paavel.

Töötukassa jätkab erakorralise meetmena palgatoetuse maksmist koroonakriisis enim kannatada saanud valdkondades ka mais. Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et olukorras, kus vabu töökohti on nii palju, peaks igasuguste toetuste maksmist põhjalikult kaaluma.

"Reaalne olukord täna tööturul on selline, et on tuhandeid vabu töökohti, aga inimesed neid vastu ei võta. Nad on kas väga valivad või ei soovigi reaalselt tööle tulla enne, kui kõikvõimalikud hüvitised on ära kasutatud," leidis Aas.

Aasa sõnul on valdkondi, mis kriisis valusalt pihta ei saanud ning vajavad töökäsi.

"Reaalselt konkursid käivad, on vabad töökohad, aga inimesi ei tule. Isegi eelmisel aastal, kui kriis oli palju sügavam, oli väga palju kuulda seda, et ma naudin seda suve, mul toetused tiksuvad," ütles Aas.

Samal ajal on töötukassa reserv ehk netovara tervisekriisi ajal jõudsalt vähenenud.

"2019. aasta lõpus oli töötukassa netovara pea 840 miljonit eurot, eelmise aasta lõpuks oli see natuke üle 500 miljoni. Ja kui meie selle aasta tegemised saavad tehtud siis see väheneb veel 100 miljoni võrra ehk 412 miljoni euroni. Mis tähendab seda, et meil on tagatud kaheks aastaks töötuskindlustuse vahenditest tehtavate kulutuste vajadus," ütles Meelis Paavel.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: