Sõudeveterani Jüri Jaansoni jutu järgi on eripiirkonda hädasti vaja, sest igal aastal lisandub registrisse ligi 900 veesõidukit, mis peavad kuhugi ära mahtuma. Aasta-aastalt tiheneb liiklus ka Pärnu jõel ja tuleb otsida lahendusi, et sportlased ohutult treenida ja võistelda saaksid.

"Sõudjate oluline huvi on jätkata siin oma ajaloolist tegevust ehk võistlussporti. Varsti saab siin juba 140 aastat tehtud seda ja võistlusspordi arendamiseks on teatud väga kindlaid tingimusi vaja. Need tingimused ei ole täidetud, kui muu veeliiklus risti-rästi sõidab sõudjate treeningute vahele. Püüamegi siis osapooltega leida lahendusi, et kõik mahuksid sinna ära, aga selge on see, et jõgi ei ole kummist," ütles Jaanson ERR-ile.

Pärnu Cruises korraldab oma laevadega jõel lõbusõite ja esimesel koosolekul kuuldu firmaomanikule rõõmu ei valmistanud.

Ettevõtte omanik Asko Lääts nentis ERR-ile, et selle lahendusega nende laevad enam jõel sõita ei saaks.

"Lihtsalt süvis ei võimalda ja see läbimine jääb seal nii väikseks, et sellega kindlasti kaasa minna praegu ei saa. Täies ulatuses seda kindlasti niimoodi ei saa teha. Variandid olid laual, mh kellaajalised. Praegu jäi kõik veel lahtiseks," selgitas Lääts.

Reedesel koosolekul lepiti kokku, et kõik panevad kahe nädala jooksul oma ettepanekud kirja ja siis kohtutakse uuesti.

Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski sõnul on oluline, et kõik jõele siiski ära mahuksid.

"Selles mõttes selline treeningupiirkond kindlasti peaks olema eraldi ära märgistatud, et tõesti ei tekiks ohtlikke olukordi, nagu paar aastat tagasi oli. On ka eri ajad: on võistlusaeg, on treeningute aeg. Kindlasti oleks vaja need ära reglementeerida, kuidas kasutus jõe peal on. Praegu diskussioon sellel teemal käib. Suuremad asutused, keda see puudutada võib, on kaasatud ja kindlasti kaasatakse ka laiem ring," sõnas ta ERR-ile.