Olavi Ruitlane: tölpluse ja valetamise pandeemia

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Olavi Ruitlane Autor/allikas: ERR

Paavo Nõgene oli tabav, kirjutades, et vaktsiine ülearu palju ei ole, aga nendestki on suur osa süstimata. Ma pole näinud mitte ühtegi mõistusega inimest, saati siis veel eksperti, kes ütleks, et Eesti tervishoiujuhid on teinud viiruse ohjamisel ja vaktsineerimise korraldamisel head tööd, kirjutab Olavi Ruitlane.

1. veebruaril 2020 ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et viirusekandjad võivad Eestisse jõuda, kuid pädevad riigiasutused on valmis kohapealset levikut ohjama. Eesti on kriisiks valmis!

14. mail 2021 oli meil 1217 koroonaviirusesse surnud inimest, see teeb 917 inimest miljoni elaniku kohta, Soomes on sama näitaja 168 inimest.

Vastuses kommentaarile, milles Tallinki tegevjuht Paavo Nõgene kurvastas, et kolmandat nädalat järjest on Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, ütles minister Kiik, et numbreid saab alati meelevaldselt tõlgendada. Samas märgib Kiik, et Soomega võrreldes on Eesti vaktsineerimisintervallide määramisel läinud n-ö keskteed ning hilisemat mõju saavad täpsemalt hinnata juba teadlased.

Andke mulle andeks, aga see on juba rohkem kui rumal. Arvude 917 ja 168 võrdlemiseks teadlasi kasutada. 1217 inimest on surnud ja me hakkame intervallide mõju uurima, mitte seda, kuidas, mis põhjustel ja kelle tegemata töö tulemusena me selliste numbriteni jõudsime? Selleks pole teadlasi vaja, seda peaks uurima prokuratuur.

Teadlaste poole tulnuks pöörduda siis, kui viiruselaine maailmas pöörlema hakkas ja nakatumine Eestis tippu ronis. Aga siis olid "pädevad" riigiasutused valmis kohapealset levikut ohjama, nagu eelmise aasta esimese veebruari Tanel Kiik ütles.

Ei tea, mis pädevaid riigiasutusi Jüri Ratase endine sekretär Kiik silmas pidas, Riigi Kinnisvara AS-i? RMK-d? Sotsiaalministeeriumist pole igatahes mõtet pädevust otsida. Teadlane, avaliku halduse ekspert, doktor Keegan McBride ütles paar kuud tagasi intervjuus väljaandele Estonian World, et sotsiaalministeeriumis valitsevad, tõsised juhtimisalased ja organisatoorsed probleemid, millised ei saa olla tekkinud vaid päevade, nädalate ega isegi kuudega.

Pädevust jätkus ministeeriumil ja terviseametil täpselt nii kauaks, kuni viirust kohal ei olnud. Kui oli vaja viirusega võitlema hakata, siis ei olnud korraga maske, siis ei olnud vaktsiine, siis ei jätkunud vaktsiine, ei olnud süstijaid või süstitavaid ühes asukohas, IT-süsteemid ei töötanud. Siiamaani puudub igasugune organiseeritus ega ole arusaadavat kommunikatsiooni avalikkusega ega riskirühmadega.

Kui terviseameti vilepuhuja Simmo Saar eelmise aasta lõpus välja ütles, et riigil vaktsineerimise plaan puudub, vallandati ta momentaalselt. Kiik süüdistas teda isiklikult pahatahtlikkuses ja valetamises. Ja nüüd paar nädalat tagasi tänas tervisameti juhti Üllar Lannot, kes on teinud läbi kogu kriisi head tööd väga kõrge koormuse all.

Üllar Lanno ja terviseameti hea töö kõrge koormuse all. See vajab eraldi väljatoomist. Pikka aega hoitud esikoht nakatumises maailmas. See, et vaktsineerimise tulemused on hädised ja hetkel oleme Euroopas 30 riigist 13 kohal, maailma mastaabis veel palju kehvemad. See, et suur osa eakatest ja riskirühmadest on veel vaktsineerimata. Et riik ei ole viitsinud pingutada, et vaktsiinidega riskirühmadeni jõuda.

Kogu see segadus, inimesed aetakse vaktsineerima, mõni tund hiljem aetakse nad koju, olgugi, et vaktsiinid seisavad riiulil ja meditsiinipersonal on kohale aetud. See, et digiregistratuur natuke suurema koormuse puhul pange paneb. Et tervisevaldkonna IT-süsteemid ei ole ühilduvad ja paljusid asju tehakse Exceli tabelites.

See, et nad valetavad, et neil on plaan aga siis selgub, et ei ole ja nad tulevad sellega välja päev pärast seda kui Saar on neil viigilehe eest tõmmanud. Ja see, et nende töökvaliteedi näitajana naeravad tervishoiueksperdid sealsamas selle plaani välja

Kiik ja Maris Jesse olid nagu Kuu pealt kukkunud, kui meediasse jõuab uudis, et ravimifirma Pfizer oli kaalunud Eestit koostööpartnerina. Kui seda koostööd ei tulnud Eesti osapoole vähese informeerituse, passiivsuse ja nürimeelsuse tõttu ning selle sai endale Iisrael, siis analoogne võimalik koostöö Johnson&Johnsoniga keerati tuksi juba sihilikult.

President Toomas Hendrik Ilvese ja tema ümber koondunud noorte tehnokraatide algatus "Kevade plaan", mille ellurakendamisel võinuks Eesti juba ammu vaktsineeritud olla, kärsatati sotsiaalministeeriumi poolt lihtsalt läbi.

Katteta lubadused

Eelmise aasta maikuus lubas sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse koostada koroonaviiruse uute puhangutega toimetulekuks valmisoleku plaani, mida avalikkus siiamaani näinud ei ole. 23. märtsil kuulutas asekantsler Jesse, et 30–40-aastased saavad vaktsineeritud kahe kuu pärast. Ainult, et kus need vaktsineeritud nüüd on? Vaktsiinide taga?

Jesse ja Kiik on kiitnud oma naeruväärset vaktsineerimisplaani ja hädiste tulemuste süü ajanud vaktsiinide nappuse kaela. Tallinki tegevjuht Paavo Nõgene oli tabav, kirjutades, et vaktsiine ülearu palju ei ole, aga nendestki on suur osa süstimata.

Ma pole näinud mitte ühtegi mõistusega inimest, saati siis veel eksperti, kes ütleks, et Eesti tervishoiujuhid on teinud viiruse ohjamisel ja vaktsineerimise korraldamisel head tööd, kui tegemist pole just palgaliste klakööride või toiduahela lülidega.

Dokumentaalne vabavärss "Jesse puhkus Moskvas, ehk viimase kolme nädala sõnumeid vaktsineerimisrindelt."
Kiik: Vaktsiine jätkub kõigile, ärme torma esimesel päeval.
Maivi Parv (haigekassa juhatusest): (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Haigekassa: Eesti inimene saab nüüd koroonavaktsiini valida.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Kiik ja Haigekassa (koos) Oluliselt kasvanud vaktsiinitarned võimaldavad alustada...
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Vaktsineerimisjuht Marek Seer: Ei, nüüd saab minna digilukku ja valida.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Sotsiaalministeeriumi IT-asutus TEHIK: Digilugu on kokku jooksnud.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Vaktsineerimisjuht Seer: Minu arust on Maivi Parv kokku jooksnud.
Sotsiaalministeeriumi IT-asutus TEHIK: Digilugu on kokku jooksnud.
Vaktsineerimisjuht Seer: Ok, on mis on - vaktsiine on väga vähe.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Vaktsineerimisjuht Seer: Vaktsiinide kogused ei ole väga suured.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Kiik: Me ei saa väita, et 120 000 doosi on niisama seismas. Maikuu jooksul saavad kõik soovijad registreeruda.
Vaktsineerimisjuht Seer: See ei tähenda, et vaktsiini saab. Vaktsiini saab järk-järgult, eeldusel, et seda jätkub.
Kiik: Mina ei ütle, et vaktsiini ei jätku. Selle sõnumi jaoks on mul Seer.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Riigikontrolör Janar Holm: Vaktsiinivaru on liiga suur.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Kiik: Me ei saa väita, et 120 000 doosi on niisama seismas.
Maivi Parv: (läbi Vikerraadio) Vaktsiini ise valida ei saa.
Vaktsineerimisjuht Seer: Kurat, keerake see raadio kinni.
Kiik: See ei ole raadio, sa vana tankist, see on peadpidi pesumasinasse kinni jäänud Maivi Parv.
(Kostub Maivi Parve röökimist, teda topitakse Marika Priske poolt pesumasinasse. Ukse klõpsatus, tsentrifuug võtab pöörded üles.)
Maivi Parv: Vaktssiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiii... iiiiiiisseeeeeee...  uuuuuuuuuuuuu...
(telefonihelin).
Jesse: (telefonis) Siin Jesse ja Moskva. Vaktsiinitarned on stabiilsed. Sain just litaka Sputnikut. Siin vaktsiini ise valida ei saa!
Jesse: (telefonis, läbi ragina) Lõpp-peatus. Lubjanka.

See ei ole Daniil Harms. See on ligilähedaselt viimase kolme nädala jooksul erinevatelt kanalitelt laekunud vaktsineerimisolukorda puudutavad sõnumid. Mõelge nüüd vaimse tervise seisukorra peale mis sealt sotsiaalministeeriumi valitsemisalalt inimeste hulka kiirgab.

Uus parvlaev on põhjas ja 1217 hinge noorele ministrile koolirahaks, on minu meelest veidi palju. Nii et, ei minister Kiik, numbreid on üldse kõige raskem meelevaldselt tõlgendada, 917:168 ei ole Eesti ja Soome vaheline jäähokiseis.

14 mai seisuga 1217 koroonaviirusesse surnut on väga raske meelevaldselt tõlgendada, seda, et "pädevate riigiasutustega" õnnistatud Eesti oli pikka aega nakatunute suhtarvult maailma esimene riik ja seda, et kommunikatsioon, töö korraldamine ja logistika riskigruppide suunas on jätkuvalt massiliselt tegemata tööd, ei anna samuti kuidagimoodi meelevaldselt tõlgendada. Ja inimesi sureb jätkuvalt iga päev.

Nagu sedagi, et minister Tanel Kiik, kantsler Marika Priske, asekantsler Maris Jesse ja terviseameti peadirektor Üllar Lanno on saamatuse ja ennastõigustava ebaõnnestumise võrdkujud.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: