Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas selgitas ERR-ile, et terviseametil on õigus kaasata juriidiliste vaidluste lahendamiseks ka koosseisuväliseid eksperte, mida ka tervishoiu hädaolukorrast tulenevalt tehti.

"Terviseamet otsustas kasutada vaidlustes kogenud esindajat, sest teine pool esitas läbi oma õigusliku esindaja massiliselt valeväiteid nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka meedias, mis jätkub tänaseni. Konkreetsete vaidluste puhul oli koostööpartneriks vandeadvokaat Taivo Ruus, kes esitab terviseametile teenuste eest arve," selgitas Kaas.

Kaas selgitas, et riigi juristidel pole mahukamate kohtuvaidluste jaoks võimalusi või ametialast eripädevust, sest nad peavad tegelema oma valdkonna menetluste läbiviimise või igapäevase tegevuse toetamisega.

Kaas ütles, et omavahel tuleb eristada ameti endiste töötajate Simmo Saare ja Eike Kingsepa poolt töövaidluskomisjoni esitatud avaldustega seotud õigusnõustamist, terviseameti esindamist töövaidluses ning terviseameti poolt esitatud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks omastamise tunnustel.

"Töövaidluskomisjoni vaidluses keskendusid Simmo Saar ja tema advokaat Tambet Toomela kaitsetaktikale, et Simmo Saare puhul on tegemist nn vilepuhujaga. Kuigi Eesti õiguses sellist regulatsiooni praegu veel ei ole ja ka vastav direktiiv on üle võtmata, tähendas see keerulisi juriidilisi nüansse, mis vajavad eriteadmisi," selgitas Kaas. Ta täpsustas, et töövaidluskomisjon Simmo Saart vilepuhujaks ei pidanud, vaid kinnitas terviseameti seisukohta usalduse kaotuse põhjendatuse osas.

"Töövaidluskomisjon leidis, et Simmo Saar esitas valeväiteid ning eksitas avalikkust. Põhjus töölepingu lõpetamiseks oli olemas. Komisjon luges töölepingu lõpetamise tühiseks üksnes seetõttu, et terviseamet ei hoiatanud teda," avas Kaas rohkem sündmuste kulgu.

Kaas tõi välja, et terviseameti juhilt ei eeldata karistusõiguslikke teadmisi ning endiste töötajate käest sülearvutite tagasisaamiseks kaaluti erinevaid võimalusi.

"Korduvalt esitatud soovile vara tagastada esitati hoopis lisanõudmisi. Juriidilise hinnangu kohaselt viitasid asjaolud võimalikule omastamisele, mille kontrollimiseks pöörduti avaldusega prokuratuuri. Tegemist oli vaidlusega, mille tulemus võis mõjutada tulevaste töölepingute sõlmimist, juhendite koostamise põhimõtteid ja muid varaga seotud kokkuleppeid," ütles Kaas ja lisas, et seetõttu sooviti vaidluses saavutada lõplik õigusselgus ehk jõuda otsuseni, mis edasikaebamisele ei kuulu.

Antud asjas langetas lõpliku otsuse ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt on ringkonnakohtule võimalik kaebust esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

"Kui terviseameti endised töötajad oleksid käitunud eetiliselt ja vastutustundlikult ning tagastanuks tööarvutid lepingu lõppemise järel, jäänuks edasised vaidlused olemata. Lõpptulemuse positiivse poole pealt on meil nüüd olemas kohtu seisukoht – töölt lahkumise järel tööandja arvutite endale hoidmine ei ole kriminaalne tegu, kui neis sisaldub isiklikke faile. Sellisel juhul saab tööandja oma vara tagasi nõuda üksnes tsiviilkohtu kaudu," lisas Kaas.

Saar ja Kingsepp lubasid terviseametile vaidlusalused arvutid tagastada.

Reede hommikul teatas ameti peadirektor Üllar Lanno, et arvuteid ei ole tagasi toodud.

Saar: me ei saanud arvuteid tavapäraselt tagastada

Simmo Saar ütles ERR-ile, et temal ega Kingsepal polnud võimalik arvuteid tavapärases korras tagastada.

"Tavapärane praktika on alati olnud see, et töövahendid antakse tagasi viimasel tööpäeval ameti personaliteenistujale. Sellele eelneb vajalike failide ümbertõstmine. Nii mina kui Eike saime oma töölepingu lõpetamisest teada mitu päeva hiljem, ligipääs arvutile oli suletud aga juba siis, kui veel terviseametis töötasime," sõnas Saar.

Saare hinnangul on terviseamet käitunud pahatahtlikult, sest pärast pakkumisi kokku saada on neist keeldutud.

Saar lisas, et talle väideti, et ametil pole piisavat ressurssi tema isiklikke faile TEHIK-u (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) spetsialisti abiga teisele andmekandjale tõsta.

Lisaks toob Saar välja, et terviseametile tegi ettekirjutuse ka andmekaitse inspektsioon (AKI).

Reede hommikul teatas Saar, et sülearvutite üleandmine pidi toimuma teda ja Kingseppa esindavas advokaadibüroos, sest tegemist on tema hinnangul neutraalse pinnaga. Saar lisas, et terviseamet tahab, et arvutid toodaks TEHIK-usse, kuid sellises asjas varem kokku ei lepitud.

"Kuna isiklike failide olemasolu tööarvutis on tekitanud küsimusi, siis selgitan veel kord: andmekaitse inspektsiooni praktika järgi on selline asi lubatud, kui tööandja pole seda keelanud. Andmekaitse inspektsioon kohustas terviseametit failid tagastama, seda pole tehtud. Vaata kust otsast tahad, meie õigusi on rikutud igast asendist," sõnas Saar.

Kaas lükkab omakorda tagasi Saare väite

Reede hommikul täpsustas ka Imre Kaas, et Saare väide, et AKI kohustas terviseametit faile tagastama, kuid seda pole tehtud, ei vasta tõele.

"Andmekaitse inspektsioon kinnitas terviseametile, et dokumentide väljastamise kohustust isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt ei eksisteeri, küll aga ei ole see keelatud. Terviseametil on vaid kohustus väljastada isikuandmed, mille kokku kogumine on kordades keerukam kui dokumentide kokku kogumine," sõnas Kaas.

Kaas lisas, et AKI tõi välja, et Saar ja tema esindaja ei teinud vahet isikuandmetel ja failidel või dokumentidel, sest arvutidokument ei võrdu isikuandmetega.

"Mis on isikuandmed? Näiteks dokumendi puhul, millel on Simmo Saare nimi ja tema isikuandmed, tuleb AKI vaates väljastada vaid need isikuandmed ja puudub kohustus väljastada tervet dokumenti. Ehk siis kokkuvõtteks: AKI saab tegeleda vaid isikuandmete väljastamise või mitteväljastamise küsimusega, kuid Simmo Saare välja toodud failid (fotod ja loenguslaidid) ei ole isikuandmed," täpsustas Kaas.

Kaas lisas, et AKI hinnangul pole probleemiks see, kui terviseamet kustutab arvuti tagasisaamisel kõvakettal olevad andmed ehk lähtestab arvuti algolekusse (arvutitele tehakse hard reset).

"See olnuks AKI vaates ja andmetöötluse mõttes kõige mõistlikum viis, sest Simmo Saarel puudub õiguslik alus arvutisse juurdepääsu saamiseks. Arvutisse talletatud andmete kadumise riisiko lasub AKI arvates Simmo Saarel endal," selgitas Kaas.