"Jah, numbreid saab alati meelevaldset tõlgendada. Kui rääkida faktidest, siis Pfizer/BioNTechi ja Modernat hoitakse laos täpselt nii palju kui on vajalik järgmise nädala teise doosi katteks," ütles Kiik.

Ta tõi välja, et laos peab kogu aeg hoidma ühe nädala varu, sest vaktsiinitarned on varem ebaühtlased olnud.

"Ainuke vaktsiin, mida on tõesti rohkem Eesti riigis kui reaalne nõudlus hetkel on, on AstraZeneca vaktsiin. Sarnast olukorda näeme tegelikult ka mitmel pool Euroopas," ütles minister.

Kiik täpsustas, et info ebaselguse ja õiguslike vaidluste tingimustes on kindluse mõttes AstraZeneca vaktsiine Eestisse kiirendatud korras taotletud. Ta tõi välja, et riigis on üle 65 000 inimese, kes AstraZeneca teist doosi vajavad.

"Jätkuvalt on vabu AstraZeneca aegu, on võimalus end selle vaktsiiniga vaktsineerida. Olen ka ise sellega vaktsineeritud, nii et kindlasti tegemist on tõhusa vaktsiiniga," lisas Kiik.

Samas saab AstraZenecat vaktsineerida vaid 50+ vanuserühmale, kuid seal on Kiige sõnul juba üle poole inimestest vaktsineeritud või vaktsiiniaja broneerinud. Seetõttu pole vaktsiini järgi enam ka nii suurt nõudlust.

Algselt oli Eestis Pfizer/BioNtechi kahe süsti vahe kolm nädalat ning AstraZenecal kaheksa, siis aga pikendati süstide vahe maksimaalsele ajale, et saaks võimalikult palju esmaseid süste välja jagada, selgitas Kiik.

"Kui tahaksime veel intervalli muuta, siis ta pigem ei aitaks kaasa uute vaktsineerimiste puhul. Vaid see eeldaks, et me hakkame juba broneeritud teise doosi aegu muutma: tekitame kümnetele tuhandetele inimestele vajaduse terviseteenuse osutaja juures uue aja kokku leppida. Arvestades kogu segadust, ma ei pea seda antud hetkel põhjendatuks," ütles minister.

Ta tõi välja, et Soomega võrreldes on Eesti vaktsineerimisintervallide määramisel läinud n-ö keskteed ning hilisemat mõju saavad täpsemalt hinnata juba teadlased.