Lätis on lahvatanud tüli valitsusväliste organisatsioonide rahastamise üle
Lätis on tulnud avalikuks suur segadus valitsusväliste organisatsioonide rahastamisega. Peaministril Andris Kulbergsil pole õnnestunud kuu aja jooksul saada täit ülevaadet raha kasutamise eesmärkidest. Sihtasutuste juhid aga süüdistavad valitsust akadeemilise vabaduse piiramises ja demokraatia põhimõtete eiramises.
Lätis eraldatakse valitsusvälistele ühendustele umbes 200 miljonit eurot aastas. Riigis tegutseb 27 500 sihtasutust ja mittetulundusühingut. Läti riigi, omavalitsuste ja Euroopa fondide raha jaguneb nende vahel ebaühtlaselt ja paljud ei saa seda üldse. Väike osa - seitse protsenti ehk 1940 organisatsiooni - napsab endale enamiku rahast ehk 168 miljonit eurot.
"Seni pole keegi küsinud ega analüüsinud, kuidas raha kasutame. Nagu näha, pole selliseid andmeid isegi peaministri palvel suudetud kuu ajaga kokku saada. Raha on eraldatud, selle eest vastutavad ministeeriumid või aktsiaseltsid. Kellel seda vaja oli, pole keegi vaadanud," sõnas Läti peaminister Andris Kulbergs.
Kuigi raha kasutamist auditeeritakse, pole korrektse paberimajanduse kõrval keegi küsinud, kas see kulutus kokkuhoiu ajal üldse vajalik oli. Pole selgust, keda seltsid ja liidud õieti esindavad, palju on dubleerimist ja tõenäoliselt ka varjatud poliitilist raha.
"Ühendus on kolmel aastal saanud 81 000 eurot. Selle kasutamise eesmärkidena on lepingus järgmised ülesanded: tugevdada ühendust, kaasata noori, korraldada pikett noorte probleemide teadvustamiseks. Mis see on? Lihtsalt mingi raha on antud. Kas meil on noortega mingid probleemid? Millised need on? Võetud on kohustus korraldada pikett. Mille pärast? Lihtsalt tegemise pärast?" lausus Kulbergs.
Läti peaminister näib olevat avanud Pandora laeka, põhjustades enne valimisi valitsusväliste organisatsioonide pahameele. Kulbergsi on juba süüdistatud nii autoritaarsuses kui ka orbanismis.
"Juba kolm-neli aastat kaitseme Lätis paljulapseliste perede huve ja ilma igasuguse rahata," ütles Läti paljulapseliste perede ühenduse juhatuse liige Gatis Eglitis.
"Kuidas teete vahet, kas ühendusele eraldatud raha on saadud riigi laenu arvelt või on tegu maksumaksja rahaga?" küsis ühenduse Naisel Veab juhatuse liige Eliza Daldere.
Samas on kultuuriministeeriumis juba leitud ka raha väärkasutamise juhtumeid.
"Ühiskonna integratsioonifondi tegevuse kohta vaeb töörühm praegu auditi tulemusi," ütles Läti kultuuriminister Nauris Puntulis.
Seltsid ja ühingud küsivad, kes otsustab, milliseid väärtusi ja eesmärke nad peavad täitma. Rahva mandaadi saanud poliitikud määratlevad riigi prioriteedid. Kelle laulu aga peaks laulma maksumaksja raha kasutavad MTÜ-d?
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









