Euroopa Liidu riigid loodavad juunikuus jõuda kokkuleppele, millised on aktsepteeritavad andmed, mida nn koroonapassi kanda. Eesmärk on luua keskne tõend, mis võimaldaks piiril tõestada oma vaktsineeritust, haiguse läbipõdemist või värsket negatiivset koroonatesti. Antikehade test aga reisiluba ei annaks.

Siiski tuleb sel suvel tuleb olla reisimisega endiselt ettevaatlik, sest riigiti võivad üle piiri saamise reeglid endiselt erineda.

"Inimene, kes näiteks Eestisse siseneb, peab arvestama, et reeglid, mis siin kehtivad, ei pruugi kehtida ülejäänud 26 riigis. Näiteks Eesti puhul on inimene teatavasti vaktsineerituna või haiguse läbipõdenuna vabastatud eneseisolatsioonikohustusest riiki saabudes, samuti ka lähikontaktsena. See on põhimõte, mida paljud riigid on sarnaselt rakendanud, aga mitte kõik. 27 riigiga nende kokkulepeteni jõudmine on paratamatult alati pikk protsess," ütleb tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

"Digitõendisse kantakse sisse need vaktsiinid, mis on EL-is tunnustatud ja käib arutelu, kas tunnustada ja kuidas tunnustada laiemalt WHO kaudu heakskiidu saanud vaktsiine ja mida teha veel kõigi kolmandate vaktsiinidega, mis mõlemast nimekirjast välja jäävad," lisab Kiik.

Näiteks ei Soome ega Läti luba riiki praegu turiste, mistõttu on autoreis Lätti esialgu halb mõte. Ent ka transiidiks on Lätil ranged tingimused.

"Kui inimesed ostavad Air Balticu pileteid ja tahavad üle Riia lennata, siis ei piisa ainult minnes väljaselgitamisest, et mis seal sihtpunktis parasjagu need reeglid on ka tagasitulles, et Riia lennujaama läbida, on test vajalik," ütleb Estraveli müügidirektor Kaire Saadi.

Lisaks riikidele on omaette reeglid veel ka lennufirmadel. EL-ist väljapoole reisides tuleb iseäranis täpselt näpuga järge ajada, millised on reeglid. Kõige ohutumaks peavad reisikorraldajad praegu tšarterlende, mis viivad Eestist otse puhkuse sihtkohta.

Iseäranis keeruline on sel suvel perepuhkustega - vanematel võib ju koroonapass olla, ent lapsi koroona vastu ei vaktsineerita. Taas on reeglid laste sisselaskmisel riigiti väga erinevad.

"Näiteks Itaalia nõuab lastelt negatiivset testi juba alates teisest eluaastast, sealsamas Holland, kuhu muidu sisenemisreeglid on väga karmid praegu - seal nõutakse suisa kaks testi, peab olema nii PCR-test kui ka kiirtest -, nendel on näiteks jälle nii, et alla 13-aastastele lastele ei ole vaja üldse mitte mingisuguseid teste teha," toob Kaire Saadi näiteks.

Välisminister Eva Maria Liimets ütleb, et laste reisimist puudutavaid küsimusi pole nn koroonapassi aruteludel EL-is veel üldse puudutatud.

"Kindlasti tuleb ka sellele küsimusele leida selge lahendus, mis eelistatult oleks üks ja sama seisukoht kõiki Euroopa Liidu riike puudutavalt. Seda kindlasti hoitakse ära, et lapsed ei jää vanematest eraldi lõksu," kinnitab Liimets.

Kuigi USA ja Kanada alustasid juba 12-15-aastaste vaktsineerimist Pfizer-BioNTechi preparaadiga, siis Eesti neile teismeliste vaktsineerimiseks müügiloa andmisega ei kiirusta ning ootab esmalt ära Euroopa ravimiameti hinnangu ning täiendavad teadusuuringud. Tanel Kiige sõnul pole põhjust kiirustada ning laste vaktsineerimine muutub aktuaalseks alles vastu talve, kui enamik täisealisi ja eakaid on vaktsineeritud.

"Selleks ajaks ongi rohkem andmeid, teadmisi ja vaktsiine," lisab Kiik.

Infot riikides kehtivate reeglite kohta saab nii välisministeeriumi lehelt reisitargalt.vm.ee kui ka reisikorraldajatelt. Samuti soovitavad reisikorraldajad jälgida, et ostetav reisikindlustus kataks koroonaohu realiseerumisel nii haigla- kui majutuskulud, aga ka uued lennupiletid.