1. juunil käivitati Euroopa Liidu digivärava IT-lahendus (EU Gateway) liikmesriikide COVID-i tõendite tunnustamiseks. Kõik liikmesriigid peaksid digiväravaga liituma hiljemalt 1. juuliks, teatas Komisjoni Tallinna esindus esmaspäeval.

"Jah, Eesti ühineb [digiväravaga]. Eesti on viimastel kuudel teinud mitmeid ettevalmistusi, et võtta vastu Euroopa Liidu nõuetele vastavad kolm EL-i digitaalset COVID-tõendit – vaktsineerimine, negatiivse PCR-testi tõend ning läbipõdemise tõend positiivse PCR-testi alusel," ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik Aurora Ursula Joala ERR-ile.

Joala sõnul saavad uutele nõudmistele vastavad tõendid inimesele kättesaadavaks patsiendiportaalis digilugu.ee järgmise nädala keskpaigas.

"Praktikas tähendab see, et iga digitaalne COVID-tõend sisaldab digitaalselt allkirjastatud QR-koodi, mis sisaldab asjakohast teavet tõendi kohta. Digitaalallkiri luuakse allkirjastaja krüptograafilise privaatvõtme ja usaldusväärse asutuse - Eestis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) avaliku võtme abil," selgitas Joala.

Inimesed, kes on endale patsiendiportaalis teinud vaktsineerimise tõendi enne seda, saavad vastavad juhised enda tõendi nõuetega kooskõlla viimise osas.

Praegu läbivad tõendite tehnilised lahendused TEHIK-us turvateste.

Joala sõnul on valmisolekut juuni esimestel nädalatel EL-i digivärava lahendusega (EU Gateway) ühineda avaldanud lisaks Eestile veel Malta, Island, Prantsusmaa, Holland, Bulgaaria, Austria, Saksamaa, Luksemburg, Hispaania, Leedu, Itaalia, Rootsi, Horvaatia, Belgia, Kreeka, Küpros, Taani, Tšehhi ja Portugal.

"Kui tõendi omanik esitab oma tõendi mõnes teises liikmesriigis, mis on EU Gatewayga ühinenud, saab selle väljaandnud liikmesriigi avaliku võtme abil kontrollida selle ehtsust, terviklikkust ja kehtivust, kuna seda võtit vahetatakse Euroopa Liidu keskse värava kaudu. COVID-tõendi kontrollimiseks loob TEHIK eraldi EL-i tingimustele vastava kontrollimise veebilehe, mis võimaldab COVID-tõendil olevat QR-koodi skaneerides tõendi kehtivust ja andmete vastavust kontrollida. Tõendi kasutaja ja kontrollija hinnata on, kas kuvatud andmestik vastab piirangute nõuetele - näiteks, kas COVID tõendil olev testitulemus on antud õiges ajaraamis," selgitas sotsiaalministeeriumi esindaja.

Riigiti on erinevad nõudmised näiteks selle kohta, kui palju tohib olla möödunud aega testimisest või mis hetkel loetakse vaktsineerimine lõpetatuks. Joala sõnul on inimese enda ülesanne üle kontrollida, milline on sihtriigi nõue, kas seal peab olema möödas teisest vaktsineerimisest 14 päeva või on nõuded teistsugused.

Samuti pole veel ühtseid reegleid lastega reisimiseks. "Enamik Euroopa riike ei nõua alla 12-aastastelt mingeid tõendeid, kui vanematel on kõik korras. Aga võib tekkida olukord, kus vanemalt lapselt nõutakse testitõendit. Selle saab vanem talle digiloo portaalis teha," rääkis Joala.

Koroonatõendis arvestatakse esialgu vaid Euroopa Ravimiameti heaks kiidetud nelja vaktsiini: Moderna, Pfizer/BioNTech, AstraZeneca ja Janssen. Ülejäänud vaktsiinide tunnustamine on riigiti erinev.

"Eestisse tulijatelt me nõuame, et vaktsineerimine vastaks lähteriigi nõuetele. Ehk siis iseenesest inimene, kes tuleb Venemaalt ja on nõuetekohaselt Sputnikuga vaktsineeritud, ka tema saab isolatsioonikohustusest vabastuse," ütles Joala.

Euroopa Komisjon: tõendiomanike suhtes võiks piirangutest loobuda

Euroopa Komisjon avaldas esmaspäeval oma uuendatud soovitused, milles kutsub koroonapandeemia vallandudes kehtestatud liikumispiiranguid leevendama.

"Ajal, kui epidemioloogiline olukord on paranemas ja vaktsineerimine kogub kiirust kõikjal Euroopa Liidus, kutsub Komisjon liikmesriike aste-astmelt reisipiiranguid leevendama, esmajärjekorras EL-i digitaalse COVID-tõendi omanikele," edastas Komisjoni pressiteenistus

Soovituste kohaselt ei tuleks vaktsineerimiskuuri läbinuid, COVID-19 läbipõdenud inimesi ning viimase 72 tunni jooksul negatiivse PCR-testi andnud inimesi, kui neil on Euroopa Liidu digitaalne koroonatõend, piiriületusel testida ega nõuda neilt 14-päevasesse karantiini jäämist

Soovitustes esitatakse ka võimalused kiireks reageerimiseks, kui riikides vallandub uus koroonalaine ning lihtsustatud piiriületuse reeglid vastavalt sellele, millise nakatumise tasemega piirkonnast inimesed saabuvad. Samuti täpsustatakse soovitustes vanematega koos reisivate laste suhtes kehtivaid piirangunõudeid.

"Terviseohu kaalutlusel on võimalik piiranguid seada, teavitades enne sellest Euroopa Komisjoni, teisi liikmesriike. Ja seda tuleb teaduslikult ja konkreetsete numbritega põhjendada. /.../ Mõistlik on enne reisile minemist kontrollida, mis erinevate riikide nõuded on ja mõistlik on ikkagi igaks-juhuks uuesti see tõend endale alla laadida või printida, sest siis on kindel, et ta just selle üleeuroopalise lihtsa kontrolli süsteemiga ühildub," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Euroopa Komisjoni tegi ka ettepaneku muuta värvikoodidega tähistatud nakatumise tasemete väärtusi. Oranžiga tähistatud piirkonnad oleks edaspidi need, kus 14 päeva nakatumine 100 000 elaniku kohta oleks senise kuni 50 nakatumise asemel kuni 75 nakatumist 100 000 elaniku kohta, punases piirkonnas aga seniselt 50-150 vahemiku asemel 75-150. Sellest kõrgema nakatumise tasemega piirkonnad oleksid tähistatud musta värviga. Rohelise värviga oleks tähistatud alad, kus nakatumise tase on väiksem kui 25 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva vältel.

Euroopa Komisjon esitas ka oma soovitused, millised piirangud peaksid kehtima neist piirkondadest saabuvatele inimestele.  

Rohelistest piirkondadest saabuvatele reisijatele piiranguid ei oleks. Oranžidest piirkondadest saabuvatelt reisijatelt võiksid liikmesriigid nõuda reisieelset testi.
Punastest piirkondadest saabuvatelt reisijatelt võiks liikmesriigid nõuda karantiini läbimist, välja arvatud juhul, kui nad on teinud reisieelse testi, kas antigeeni kiirtesti või PCR-testi. Sellest kõrgema nakatumistasemega piirkondades elavatel inimestel tuleks aga tungivalt soovitada hoiduda mittehädavajalikust reisimisest, testimis- ja karantiininõue jääks nende suhtes kehtima.