Vabade vaktsineerimisaegade puudus tekitab vaktsiiniturismi

Foto: Priit Mürk/ERR

Viimastel nädalatel kogub Eestis hoogu uut liiki reisimine - vaktsiiniturism. Harjumaa inimesed on valmis sõitma sadu kilomeetreid, et end koroona vastu vaktsineerida. "Aktuaalne kaamera" uuris, kui kaua selline vaktsiiniralli kesta võiks.

Saku poiss Norman oli pühapäeva hommikul üsna elevil. Esiteks saab teoks kaua oodatud käik Tartu tagurpidimajja, õhtul aga näeb ta ennast telerist. Normani vanemad on ühed paljudest harjumaalastest, kes kaua oodatud süsti järgi on nõus sõitma Eesti teise otsa.

"Koha valisime selle järgi, mis veel saada oli. Tallinnas enam aegu ei olnud, valida oli Kuressaare haigla, Narva haigla, oli siis Tartu, mingi üks aeg oli, Valga oli, ja Maardusse oli ka siis üks aeg millalgi täiesti ebasobival aja," selgitas Saku elanik Kristi Leppik pere Tartusse-sõidu tagamaid.

Kuna perel oli nagu nii plaanis isa sünnipäeva puhul plaanis teha üks väljasõit, siis otsustati ühendada vaktsineerimisreis sünnipäeva tähistamisega. Kui alguses kaaluti ka teisi vaktsiine, siis Tartu kasuks rääkis ka see, et seal pakutakse ühedoosilist Jansseni vaktsiini.

"Me läksime valima Janssenit just sellepärast, et see on üks süst. Et siis on 15 päeva pärast pass käes ja elu ilus," tõdes Leppik.

Küsimusele, kas on üks vaktsiinisüst väärt seda, et sõita 400 km edasi-tagasi, vastas pereisa Janno Hallik: "Kindlasti, kindlasti on. Kuna plaanis on nagunii reisile ka minna järgmine kuu, siis see 400 kilomeetrit ei ole [probleem]. Ütleme, et Eestis ei ole ükski vahemaa liiga pikk."

Kui alguses käisid Tartus süsti saamas eelkõige lõunaeestlased, siis kaugemalt tulijad leidsid tee Annelinna keskusse, kui avanes broneerimisvõimalus digiregistratuuris.

"Viis protsenti oli peamiselt Harjumaalt ja siis üks protsent Ida-Virust ja mõningad olid ka Pärnust. Nii et põhiline, kes üldse käis, tulid ikkagi Harjumaalt," rääkis Tartu vaktsineerimiskeskuse koordinaator Tiina Teder. "Me märkasime seda, et nad tulid pigem Janssenit saama, see torkas silma."

Vaktsineerimisturism on tallinlaste seas väga levinud. Nii näiteks on minu tuttavad sõitnud süsti järgi Rakverre, Pärnusse, Põltsamaale, Haapsallu. On sõidetud ka Kuressaarde ja Põlvasse, aga see vist ei lähe päris turismina kirja, sest nende vanemad elavad seal.

Vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul oli selline vaktsiiniturism oodatav, sest jätkuvalt on vaktsiinidoose vähem kui soovijaid. Et see nii laiaulatuslik on, tuleb talle pisukese üllatusena, sest pealinlaste pealetungist on seni pigem rääkinud Rakvere ja Ida-Virumaa haiglad. Praegust vaktsiinide jaotust peab ta aga põhjendatuks.

"Harjumaa ei ole ainukene maakond, peale Harjumaa on elu ka teistes maakondades ja me peame sellega kahjuks arvestama, loomulikult see Harjumaa surve on ja me võtame seda nii palju arvesse kui me nende koguste juures saame võtta," lubas Seer.

Nii on juba otsustatud, et kui seni sai Harjumaa pooled vaktsiinid endale, siis lähinädalatel peaks pealinlastele eraldatama 60 protsenti Eestisse jõudnus doosidest. Kas sellest piisab, et vaktsiiniturismist saab ajalugu, on praegu raske öelda.

"Praeguseks hetkeks on ühe doosiga 40 protsenti saavutatud, ma ise arvan, et see hoog võib raugeda, kui 50 protsenti on käes," arvas Seer.

Pereema Kristi tõdes pärastlõunal, et Tartu-reis läks kuidagi väga kiiresti. Vaktsineerimisel aega suurt ei kulunud, kui tagurpidi maja on läbi käidud, mõnel väliterrasil söödud siis võib olla jõutakse täna veel ka Ahhaa teaduskeskusesse.

Pärnu haiglas juba soovitatakse kaugemalt tulijatele teise süsti ajaks spaasse tuba võtta. Kui palju selline vaktsiiniralli suvel siseturismile hoogu juurde annab, näeme juba mõne aja pärast.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: