Jõks rääkis, et kandidaatide üles seadmine peaks olema toodud kuu või kaks varasemaks, et neid inimesi, keda esitatake, saaks testida. "Kas ta on moraalne majakas? Kas tal ei tule mingeid kuludokumente välja? Milline on tema väärtuskompass? Jne. Need inimesed peaksid tegelikult olema avalikkuse teravdatud tähelepanu all ja olemasolev presidendivalimiste süsteem seda tegelikult ei võimalda," rääkis Jõks.

Jõks rääkis, et kui poliitikud rääkisid pärast eelmisi presidendivalimisi kõlavahäälselt valimiste korra muutmisest, siis oleks pidanud seda ka tegema. Praeguseks ei ole aga sisuliselt midagi muudetud. Saatejuht Anvar Samost nentis, et ainus muutus, mis on toimunud, on see, et lähtuvalt haldusreformist on nüüd valijameeste kogus sadakond liiget vähem.

"Kui on lubatud, et muudetakse, ja tegelikult seda lubati väga selgelt, siis oleks pidanud seda tegema. Juriidiline sigadus oli see, et omavalitsused on presidendivalimistel tasalülitatud, see on kaudselt seotud haldusreformiga. Ja teiseks see, et riigikogu liikmed kohalikes omavalitsustes, see suunab kogu võimu keskme parlamenti, mis ei ole paha, kui seal toimub riigimehelik arutelu. Aga kui seal toimub arutelu sel teemal, et valime presidendi, kes oleks garant sellele, et olemasolev valitsus mitte mingil juhul lahku ei läheks, siis ma küsin, et kuidas see mõjub presidendi institutsioonile," kommenteeris Jõks.

Jõksi sõnul on praegu puudu arutelu, millist presidenti aastal 2021 Eesti vajab. "Sest aastal 2016, 2011, 2006 olid hoopis erinevad Eestid ja erinevad vajadused," sõnas ta.

"Minu meelest ei tohiks küsimus olla see, et kas Jüri Ratas sobiks presidendiks selle "joogid autosse" skandaaliga seoses. Küsimus peaks olema selline: kas Jüri Ratas suudaks olla presidendina moraalne majakas? Kas suudab tasakaalustaja ühiskonnas olla see inimene, kes on kokku pannud valitsuse, mis on 30 aasta jooksul võib-olla kõige rohkem Eesti inimesi omavahel tülli ajanud? Ja neid küsimusi võiks veel mitu tükki järjest panna. Sellele peaks praegu keskenduma," leidis Jõks.

"Mina ootan, et kus on need inimesed, kes ütlevad, et me ei tahaks, et president oleks üks malend malelaual, vaid institutsioon, kellel on teatud funktsioonid," rõhutas ta.

Jõksi sõnul on presidendi põhiline funktsioon olla põhiseaduse valvur. "Põhiseaduse valvur tähendab rohkem väärtuste valvamist kui võib-olla mingi juriidilise vormi valvamist. Selge on see, et presidendil on nii-öelda viljapeade ja laste peade paitamise funktsioon, aga ka siseriiklik piksevarda funktsioon ja funktsioon selles osas kui ühiskond hakkab laperdama. Kui ühiskonna ja poliitiliste jõudude arvates 2021. aasta kõige suurem probleem on abielureferendum, siis peab olema keegi, kes ütleb, et "kuulge sõbrad, võtame nüüd natuke hoogu maha"."

"Uus president, olgu selleks Jüri Ratas või Henn Põlluaas või Tarmo Soomere, peaks vaatama, kuidas nad kõiki neid nelja-viite funktsiooni suudaksid tasakaalustatult täita," ütles Jõks veel.