Keskerakonna juhatuse liige, riigihalduse minister Jaak Aab ütles "Aktuaalsele kaamerale", et parlamendierakondade soov on valida president riigikogus. Selleks, et president saaks riigikogus valituks, peab kandidaat saama vähemalt 68 poolthäält.

Mitteametlikud konsultatsioonid kandidaadi leidmiseks käivad.

"Nii palju kui mina tean, siis esimeeste tasemel on neid jutte peetud erinevate erakondade vahel, usun, et kõigi erakondade vahel, kes riigikogus on. Ja kindlasti need ka jätkuvad," rääkis Aab.

"Ma arvan, et kandidaatidest on täna veel ennatlik rääkida. Eks erakonnad peavad omavahel rääkima. Ja paremad kõnelused ja protseduuriotsimised käivad mitte kaamerate ees, vaid eeskätt omavahel," ütles Reformierakonna juhatuse liige Kristen Michal.

Riigikogu endine esimees, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Eiki Nestor ütles, et selleks, et presidendi valimine riigikogus õnnestuks, tuleb kokku leppida põhimõtted, kuidas ühine kandidaat leida ning mitte piirduda vaid ühe nimega.

"Erakonnad ja riigikogu fraktsioonid võiksid välja käia neid rohkem, siis on kindlus suurem, et ühise kandidaadini jõutakse," ütles Nestor.

"Teisest küljest, ma arvan, et need, kes ei ole praegu veel mitte ühegi nimega lehvitanud, on käitunud kõige mõistlikumalt. Ju nende valmidus ühist kandidaati leida on kõige suurem," lisas ta.

Võimalike presidendikandidaatide hulgas on jätkuvalt ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

"Ei ole välistatud ka Jüri Ratase kandidatuur, kui konsultatasioonide käigus tundub olevat võimalus leida see 68 häält riigikogus. Nii et kõik on endiselt lahti," sõnas Aab.

Michal ei soovinud oletada, kas kõik Reformierakonna fraktsiooni liikmed oleksid nõus Jüri Ratase kandidatuuri toetama.

"Praegu on ta ise koos Keskerakonnaga andnud selle sõnumi, et nad saavad aru, et sellist positsiooni ei ole, et neil oleks 68 toetushäält parlamendis olemas, mis tähendab, et ka nemad on asunud teisi kandidaate otsima. Eks aeg näitab, kas neid teisi kandidaate otsitakse kuni valijameeste koguni ja seal tuleb taas Jüri Ratas kandideerima," rääkis Michal.

Presidendivalimised toimuvad augustis ja septembris. Kui riigikogus presidenti valida ei õnnestu, tuleb kokku valimiskogu.