"Olukorrast riigis": Ratas on endiselt üks presidendikandidaate

Foto: Hanna Samoson /ERR

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on hoolimata sellest, et ta lõppenud nädalal ütles, et ei kavatse presidendiks kandideerida, üks tõenäoliseid kandidaate sellele kohale, leidsid ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

"Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis väga tõenäoline on, et Jüri Ratas tuleb kandideerima valimiskogus. Siis peaks olema näha, kas on lootust leida alternatiivne kandidaat, kella taha koalitsiooni hääled tulevad. Aga miks peaks tulema? Siis tulebki Ratas uuesti kandideerima ning siis peaks ka koalitsiooni häältest piisama, et Ratas ära valida," rääkis Riikoja.

Ka Lepik leidis, et Ratasel on mitu võimalus uuesti presidendikampaaniasse siseneda, kuna eeldatavasti riigikogus presidenti ära ei valita ja see läheb valimiskogu kätte. "Aga me peame tunnistada, et ka [praeguse riigipea] Kersti Kaljulaidi šansid pole väiksed. Kui tekib patiseis, siis võib-olla on poliitikute jaoks tema kandidatuur parem kui mõne uue, vähem tuntud isiku kandidatuur," rääkis Lepik.

Sellega seoses tuli saateks jutuks, et kuigi räägitakse mõne mittepoliitiku võimalustest, siis senine praktika on näidanud, et presidendiks saab ikkagi tegevpoliitik - poliitikud olid nii Lennart Meri, Arnold Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilves. Riikoja hinnangul ongi kõige apoliitilisem olnud Kaljulaid, kes pidi Euroopa Kontrollikojast naastes tulema tööle Praxisesse, mille kõrval eeldati ka, et ta astub Isamaasse ja asub seda juhtima. "Seega ei olnud ka tema täiesti poliitikakauge," lisa ta.

Riikoja leidis siiski, et Kaljulaid tagasivalimise tõenäosus on pigem väike. "Selleks peab midagi juhtuma, kuna Keskerakonna liikmed teda ei poolda ja tundub, et võib-olla pole ka Jüri Ratas talle andestanud eelmise valitsuse ajal tehtud kriitikat," ütles Riikoja. Ja kuigi Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas on öelnud, et võib ka Kaljulaid toetada, siis pole ka Reformierakonnas näha Kaljulaidile suurt toetust, lisas ta. Paljud reformierakondlased on pannud pahaks seda, kuidas Kaljulaid on kritiseerinud Kallast ja Reformierakonda opositsiooni rolli täitmise eest, viitas Riikoja.

"Nii nagu Kallas on öelnud, et ei suuda Ratasele tagada riigikogus Reformierakonna täieulatuslikku toetust, ei suuda ta seda ka Kaljulaidile tagada," märkis Riikoja.

Lisaks avaldas Riikoja kahetsust, et Ratas ei suutnud nelja aasta jooksul, kui ta koalitsiooni juhtis, saavutada presidendivalimiste seaduse muutmist, näiteks kandidaatide esitamise tähtaja pikendamist või seda, kes saavad kandidaadi üles seada.

Sellest tõukuvalt leidis Lepik, et neli ja pool aastat pärast 2016. aasta sügist, kui presidendiks valiti Kaljulaid, on kogu teema muutumas farsiks. "Me ei saa öelda, et valime Eesti Vabariigile parima presidendi, vaid tegemist on poliitkombinatoorikaga nagu Euroopa Liidus, kus tihti valitakse olulisele kohale kõigi jaoks kõige mugavam ehk pahatihti ka hall kandidaat Sellisel juhul hakkab presidendi positsioon devalveeruma. Sellise protsessiga antakse väga suur tõuge sellele, et presidendi otsevalimine tundub üha mõistlikum," rääkis Lepik.

Lisaks oli saates pikemalt juttu Soome jätkuvalt kehtivatest reisipiirangutest, koroonapandeemia olukorrast, kohtupidamise avalikkusest, G7 maksuotsustest ning õlitehase ehitamisest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: