Lutsar: teismelisi võiks hakata vaktsineerima sügise poole

Foto: Raigo Pajula/ITK

Olukorras, kus vaktsiini on jätkuvalt vähe ning paljud täiskasvanud on vaktsineerimata, tuleb keskenduda täisealise elanikkonna vaktsineeritusele. 12-15-aastaste vaktsineerimine võiks kerkida päevakorda sügise poole, juhul kui täisealised on selleks ajaks piisavalt vaktsineeritud ning vaktsiini ka jagub, leiab immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige ning teadusnõukoja juht prof. Irja Lutsar.

Euroopa ravimiamet andis reedel rohelise tule Pfizer/BioNTechi vaktsiinile 12-15-aastaste vaktsineerimiseks koroonaviiruse vastu. Kui Saksamaa teatas seepeale kohe, et alustab teismeliste vaktsineerimisega 7. juunist ning Ameerika Ühendriikides on see juba käimas, siis Eesti vastu suve teismelisi vaktsineerima ei kiirusta.

"Meil ei ole praegu teismelistega väga kiiret. Riiklik fookus peaks ennekõike olema, et jääksid väga väheseks või kaoksid täiesti ära rasked haigused ja selle tulemusel tekkivad kõrval- ja jääknähud ehk nn pikk COVID. Lisaks, et väheneks ka suremus. Peame fookuse hoidma vaktsineerimisel siiski täiskasvanute peal," ütles Irja Lutsar ERR-ile.

Ta tunnistas, et immunoprofülaktika komisjon pole Euroopa ravimiameti raportit veel näinud, sest see on nii värske, aga nendeni peaks see umbes nädala jooksul jõudma, et küsimust arutada. Samuti on plaanis jälgida, mida teised Euroopa riigid teevad.

Lutsari sõnul on koolid peagi läbi, aga korralduslikult on kõige lihtsam ja tõhusam vaktsineerida lapsi koolides, nii nagu seda ka teiste haiguste vastu tehakse, ent kohe-kohe on kooliaasta läbi. Teine võimalus on teha seda perearstide juures. Samuti tasub teismelisi vaktsineerida vahetult enne sügisese viiruselaine tõusu, leiab Lutsar.

"Selleks ajaks peab meil olema selge, et meil on ka piisavalt vaktsiini. See pole ju mingi uudis, et meil nende mRNA vaktsiinidega ei ole pragu priisata ja väga suur hulk täiskasvanuid on veel vaktsineerimata. Lapsed pole praegu meie prioriteet, sest neil on koroona kerge haigus," ütles Lutsar.

Sügisel peljatakse kolmandat viiruselainet just koolides kerkivat, sest seal on palju inimesi pead-jalad koos ning lapsed on vaktsineerimata. Ka paljud õpetajad pole end lasknud veel vaktsineerida. Seetõttu soovitab Lutsar eeskätt õpetajatel, lapsevanematel ja vanavanematel keskenduda enda vaktsineermisele, et uut viiruselainet ennetada. Siis pole ka lastel seda kellelegi edasi anda ning ei pea hakkama taas kaugõpet korraldama ja klassitäite kaupa lapsi isoleerima. Lutsar toonitab, et selleks peavadki täiskasvanud end suvel vaktsineerides hoolega ette valmistama, sest prioriteet on nad sügiseks täielikult vaktsineerida.

"Kas ühe õpilase nakatumisel on vaja tervet klassi saata koju või käivad teised koolis edasi? Eks me peame mõtlema, et sellest saab üks hingamisteede haigus ja siis eneseisolatsiooni enam ei peagi rakendama. Peame sinnapoole hakkama liikuma," leiab Lutsar. "Kui enamik on vaktsineeritud, siis lapsed nakkust koju tuues enam ei levita seda, kui vanaema-vanaisa, ema-isa on vaktsineeritud. Siis polegi vaja neid karantiini panna. Preagu paneme klassid kinni, sest vanaemad-vanaisad ei mahtunud enam haiglasse ära. Kannatas ka teiste haigete ravi, meditsiin ei pidanud enam haigete voole vastu. Aga vaktsineerituid on olnud haiglates väga vähe."

Lutsar tõi näiteks, et kui märtsis-aprillis oli nakatumine Eestis laes ning enneolematult palju inimesi sattus nii haiglasse kui ka suremus oli kõrge, siis hooldekodudes sellist asja ei toimunud, sest hooldekodude elanikud olid vaktsineeritud.

"Kolmandat lainet ei saagi tulla, kui inimesed on immuniseeritud. Sõltub ka, mida uued viirusvariandid teha saavad," lisas Lutsar, öeldes, et paljud riigid polegi lapsi vaktsineerima asunud. Näiteks Iisraelis tehtud uuring näitas, et kui täisealised said vaktsineeritud, vähenes nakatumine ka laste hulgas ning neid polnudki vaja vaktsineerida.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: