Ka eelmisel suvel sai hingata kergendatult ning loota, et teist koroonalainet ei tule. Kuigi sel aastal annab rohkem lootust vaktsineerimine ja karjaimmuunsus, valmistuvad teadlased suve lõpus taas nakatumiste tõusu jälgima. Näiteks plaanivad reoveeuurijad võtta proove ka koolide juurest, sest just neis hakkas viirus pead tõstma eelmisel sügisel.

"Hakkasid tulema üksikud asulad, kohad, ühiselamud ja koolid. Ütleme seal, kus ikkagi inimesed liiguvad. /.../ Ma arvan, et hakkab tekkima kaks asja: üks on vaktsineerimise madal tase ja teine on inimeste liikumine. Kui need omavahel kokku saavad, siis seal võime näha, et viirust on jälle rohkem," rääkis Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Just koolid on kohad, kus sügisel inimesi liigub ja vaktsineeritus on madal. Seetõttu ei oota eriti rõõmsalt uut õppeaastat Kivilinna kool, mis on üks Tartu linna enim pandeemiaga vaevelnud koolidest. Nemad istusid ühiselt kodus juba kaks nädalat enne, kui selleks korraldus tuli. Viimane nakatumine oli neil kaks nädalat tagasi ning praegugi õpib umbes kolmandik õpilastest omal tahtel kodus, et mitte lähedasi ohtu seada.

"Me kõik tahaks ju loota, et tuleb tavaline koolielu tagasi. Tegelikult ka linnas, kui on olnud direktoritega ühised infokoosolekud, siis on juba ette hoiatatud, et igal juhul peaks valmis olema selleks, et tuleb ikkagi uus laine sügisel ja et ikkagi tuleb uuesti hakata distantsõppe tingimustega arvestama," ütles Kivilinna kooli direktor Karin Lukk.

"Me peaksime suvel tegema korraliku kodutöö, valmistuma ette selleks, et tingimused, mis on koolis, peavad olema maksimaalselt ohutud. Me peame vaatama üle väga olulist momenti, nagu ventilatsiooni tõhusus. Väga palju sõltub sellest, kui hästi ventilatsioon töötab," rääkis terviseameti nakkushaiguste seire nõunik Irina Dontšenko.

1980. aastatel ehitatud Kivilinna koolil nõuetele vastav sundventilatsioon puudub, samasuguseid koole on haridusministeeriumi andmetel Eestis veel vähemalt 250. Nende kõigi kordategemine läheks maksma 350 miljonit eurot. Valitsus eraldas lisaeelarvega omavalitsustele ventilatsioonide parandamiseks 30 miljonit, ent ka neid töid kindlasti sügiseks tehtud ei saa.

"Ventilatsiooni kordategemine eeldab projekti, suuremahulisi töid. Aga mida saab kiiresti teha? Kiiresti saab võtta kasutusele CO₂ andurid, need on ka juba täna mitmes koolis kasutusel," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Tartu Kivilinna kool sai linnalt kaks CO₂ mõõdikut. Need näitavad, et 70-minutilise tunni jooksul jõuab klass minna väga umbseks.

"Kui klassis on täishulk õpilasi, siis tõuseb see ikkagi väga kiiresti, 20 minutiga. Kui aknad ja uksed lahti teha, siis saab seda aega pikendada. Aga ütleme nii, et sundventilatsioonita koolimajas on see keeruline. Pigem meie jääme lootma Eesti inimeste vaktsineerimissoovile, et tagada see, et me sügisel saaksime ilusasti koolis käia," rääkis Lukk.

Seega jääb koolidel eelkõige loota ikkagi sellele, et ühiskond jõuab karjaimmuunsuseni massvaktsineerimise ja läbipõdemise tulemusel. Samas ei tasu uskuda, et koroonaviirus siis koolidesse üldse ei jõua. Ja kaugõppest pole ilmselt ka sügisel pääsu.

"Kui klassis on kolle ja neid kindlasti juhtub ka edaspidi, siis vaktsineeritud õpetaja ei pea enam minema distantsile. Ja ka need, kes on läbi põdenud. Meil on kooliealistest lastest, alates seitsmendast kuni 19. eluaastani 15 000 last haiguse läbi põdenud, nii et neid lapsi ja noori on päris palju, kes ei pea minema isolatsiooni," ütles Kersna.

See tähendab, et õpetajad peavad ka järgmisel õppeaastal suutma anda tundi klassile, kellest pooled on klassiruumis ja teine pool kodus.

"Ega see koroonaviirus tegelikult kuhugi ei kao. Mina ütleksin, et koroonaviirus jääb meil käima sellisena, nagu meil on sesoonne gripp," sõnas Tenson.

"Arvestades, kui rasked võivad olla põdemise tagajärjed, siis ma isiklikult ei tahaks mõelda, et see muutub tavapäraseks gripiga kaasas käivaks haiguseks. Pigem tahaks saavutada olukorda, kus see kaob üldse ära või kui, siis kerkib üksikuid juhtumeid nähtavale," ütles Lukk.

Lootusekiireks on see, et Euroopa Ravimiamet on kinnitanud Pfizeri vaktsiini ohutust juba 12 kuni 15 aasta vanuses lastele ning uuringud käivad ka nooremate osas. Teismelised saavad süsti tõenäoliselt sügisel koolist.

"Eelkõige me keskendume vaktsineerimisele sel ajal, kui lapsed on juba koolis, tõenäoliselt saakski seda kõige efektiivsemalt teha koolikeskkonnas," ütles haridusminister.

Kersna kinnitab ka, et suuremate koolikollete puhul tehakse uuel õppeaastal sulgemisi regionaalselt, mitte üle riigi. Ning ka maskikandmisest ei pruugi õpilased sügisel pääseda.

"Ajal, kui meil kas kogukondlikult või riigis üldiselt on nakatumine kõrge või väga kõrge, siis kindlasti on mask asjakohane koolis. /.../ Tegelikult öeldakse, et ka need, kes on vaktsineeritud, peaksid kandma maski, aga meil ei ole praegu selliseid ühiskondlikke kokkuleppeid, et kuidas me Eestis suhtume neisse, kes on vaktsineeritud, kas nad peaksid kandma maski või ei peaks. Siin on erinevaid lähenemisi," rääkis Kersna.

Seda, kas ja kui laialt koroonaviirus sügisel meil levida saab, näitab vaid aeg.

"Küsimus ei ole selles, kas see kolmas laine tuleb, vaid kui ohtlik see meile on. Mida me kardame, on see, et tulevad uued viirusetüved, millele vaktsiinid nii hästi ei toimi," tõdes Tenson.