Lutsar: maskikandmine koolides peaks olema soovituslik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Üle riigi võiks maskikohustuse osas võtta ühtse lähenemise ning üleüldise kohustuse võiks asendada soovitusega, seda ennekõike koolides, ütles ERR-ile teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar.

Ta lisas, et maskisoovitus võiks kehtida haiglates ja hooldekodudes, kuid lõplik valik peaks olema iga asutuse juhil eraldi.

"Epidemioloogiline olukord Eestis on kindlasti paranemas, selles ei ole kellelgi kahtlust. Eestis on selgelt jäänud kaks sellist taskut: Ida-Virumaa ja Valgamaa," sõnas Lutsar.

Ta selgitas, et haiglaravi vajavate inimeste arv on suuresti vähenenud ning jätkab langustrendi.

"Nüüd, kus haigestumine on madalam, on suvine periood ja on lootust, et vaktsiine saabub piisavalt riiki, me võiks panna fookuse väga tugevalt vaktsineerimisele," täpsustas professor.

Ida-Viru madal vaktsineerituse hõlmatus pole meditsiiniline, vaid sotsiaalne mure

Kuna Ida-Virumaal on üle 80-aastase vaktsineerimise hõlmatus 31 protsenti, on see Lutsari sõnul selge murekoht. Samas on see tema hinnangul sotsiaalne probleem.

Viroloogiaprofessori arvates võiks regiooniga tegeleda sotsiaalteadlased ning ühiskonda ja kohalikke tundvad inimesed.

"Väga kutsun noori inimesi üles, kes tahavad vaktsiini, et minna kontserdile või kuskile puhkusele: võtke oma vanavanemad, vanemad naabrid ja tuttavad kaasa, kui te vaktsineerima lähete," ütles Lutsar ja lisas, et kõige vanemate inimeste vaktsineeritusest sõltub kogu ühiskonna avatus.

Ta tõi välja, et sügisel võib tekkida vajadus Ida-Virumaa koolid jälle kinni panna, kuna viirus võib seal tugevamalt levima hakata.

Euroopas valitseb reisipiirangute osas korralagedus

Lutsar ütles, et palju Euroopa riike on reisipiirangute osas liiga ettevaatlikud, nendeks on näiteks Saksamaa ja Soome.

Ta tõi näite, et läbipõdenud ja hiljem vaktsineeritud inimene peab enne Saksamaale reisimist tegema ühe PCR-testi Eestis ja teise Saksamaal.

"Kahjuks Euroopa Liit ei suuda ühiseid reegleid kokku leppida ja see on väga kurb. Minu arust me võiks reeglid kokku leppida, ma arvan, et meil on Euroopas piisavalt ajupotentsiaali, et seda teha ja nende reeglite järgi käituda," sõnas Lutsar.

Samas soovitab ta kõikidel inimestel, kes välismaalt Eestisse tulevad siiski teha lennujaamas koroonatest, et vältida võõrtüvede, ennekõike Inda tüve sissetoomist. Lutsar täpsustas, et poliitkorrektsuse huvides on WHO muutnud viirustüvede nimesid: Suurbritannia tüvi on alfa, LAV-i tüvi on beeta ja India teine tüvi kannab nime delta.

Lisaks tõi ta välja, et korralagedus reisipiirangutes võib raskendada koroonapassi efektiivset toimimist.

Viiruse leviku pidurdamise tõid kaasa märtsis kehtestatud karmid piirangud

Lutsar ütles, et veel pole saanud põhjalikku analüüsi teha, miks viiruse levik Eestis suuresti pidurdus, kuid ilmselt on selle taga 11. märtsist kehtima hakanud piirangud.

"Tugeva piduri panemine igasugusele liikumisele tõenäoliselt siiski rolli mängis, seda me eitada ei saa," ütles ta.

Lisaks aitas viiruse pidurdumisele kaasa ka vaktsineeritud inimeste hulga suurenemine ning kahe asja koosmõjus ongi viiruse levik Lutsari sõnul rohkem kontrolli alla saadud.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: