Eestis on toidujäätmete kogus viimase viie aastaga suurenenud terves toidutarneahelas, alates põllumajandusest ning lõpetades kodudega. Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju, kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud.

"Toit, mida me ära viskame, selle tootmiseks on kulunud hulga ressurssi, vett, energiat, maad ja ka inimese tööjõudu. Sisuliselt kui me selle toidu ära viskame, siis me raiskame ka kogu ressurssi, mis on läinud selle tootmiseks läbi tarneahela, mitte ainult põllumajanduses, vaid ka muudes tarneahela etappides," rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemekspert Evelin Piirsalu.

Kõige rohkem raisataksegi toitu kodudes. Neljandik toidujäätmetest tekib aga kaubandusvõrgus.

"Päris täpselt me ei oska ennustada, kui palju tarbija täna tahab kaupa koju viia. Tellimissüsteemid on küll läinud väga täpseks, nendesse investeeritakse mitmeid miljoneid ja nad võtavad arvesse kõike nii ilmast, eelnevast tarbijakäitumisest, kui ka mis iganes selles regioonis parasjagu juhtub, aga päris täpseks nad paraku ei ole läinud ja suure tõenäosusega nad ka ei saagi minna," rääkis Rimi avalike suhete juht Katrin Bats.

Rimi on seadnud endale eesmärgi vähendada toidukadu 2025. aastaks poole võrra. Abi loodetakse nii tehnoloogilistest lahendustest kui ka koostööst toidupangaga.

Keskmiselt annetavad Eesti kauplused toidupangale 12 protsenti ehk umbes kümnendiku müümata jäänud toiduainetest. Toidupank kogub toidu kokku ning jagab selle seejärel abivajajatele, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ja heategevusorganisatsioonidele.

"Eestis elab 30 000 inimest absoluutses vaesuses ja 275 000 inimest elavad suhtelises vaesuses. Vajadus on väga suur ja koroona tõttu paljud inimesed kaotasid töö või on sissetulek palju väiksem," ütles toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Toidupanga tegevjuhi sõnul saadeti eelmisel aastal ringlusesse ligikaudu kaks miljonit kilo päästetud toitu ning toidupangal on 15 000 klienti nädalas.