Energiasektori CO2 heitme piiramine ehk maksustamine tähendab tarbijale hinnatõusu. Aga kasvuhoonegaaside vähendamine toiduraiskamise lõpetamise näol aitab üksikisikul hoopis raha säästa.

Rohepööre on tekitanud segadust terves ühiskonnas. "Fit for 55" kliimapaketiga seoses on räägitud muutustest transpordi- ja energeetikasektoris, mis toovad kaasa nii autode- kui ka energiahindade tõusu. Euroopa Komisjoni ettepanekud eeldavad ettevõtetelt suuri muudatusi ja investeeringuid, aga samal ajal on meie kõigi kätes tunduvalt lihtsam ja tuntavalt odavam viis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selleks on toiduraiskamise vähendamine ja uute lahenduste väljatöötamine toidu ümber jagamiseks inimestele.

84 000 tonni söögikõlbulikku toitu prügikasti

Vaatame faktidele otsa: Eestis visatakse aastas ära 167 000 tonni toitu, millest veidi enam kui pool ehk 84 000 tonni on söögikõlbulik. Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. 

Samal ajal elab Eestis ligi 300 000 inimest suhtelises või absoluutses vaesuses, kes vajaksid toiduabi. Lisaks on aina rohkem inimesi valmis tegema toidu ostmisel vastutustundlikumaid valikuid ja valmis ostma toitu, mille "kõlblik kuni" tähtaeg hakkab lähenema. 

Toidu raiskamist aitab piirata vastutustundlik tarbimine ja parem planeerimine. Näiteks on Rimi kasutusele võtnud tehisintellektil töötava rakenduse "Tühjenda oma külmik," mis pakub kodumajapidamistele võimalust valmistada oma koduses külmikus olevatest ülejääkidest retseptide järgi maitsvaid roogasid. Arvestades, et lähemate aastate jooksul avatakse Eestis kümneid uusi toidupoode, siis on alust arvata, et toidukadu lähiaastatel ainult kasvab.

Kui kodumajapidamistes ja ettevõtetes jääb toitu üle, aga teisel pool silda seisavad inimesed, kes oleks seda toitu valmis tarbima, siis mida teha selleks, et nad keskel kokku tuua?

Toidujagamiskapp lahendusena

Kolm aastat tagasi rajati Tartusse esimene toidujagamiskapp, mis toimib toidu ümberjaotuspunktina. Kogukonna poolt ellukutsutud kapp toimib toidu kogumise- ja jaotuspunktina, kapi korrashoiu tagasid vabatahtlikud. Praegu on selliseid kappe Tartus juba neli, sarnased kapid on tekkinud ka Laulasmaale ja Sauele.

Toidujagamiskapid pakuvad lokaalset ja efektiivset võimalust ülejääva toidu suunamiseks inimtarbimisse, vältides samal ajal toidu raiskamist. Kuigi toidujagamiskapi mudel on laialt levinud üle maailma, on nende kasutamisega seotud mitmeid väljakutseid, mis on peamiselt seotud toidu ohutuse tagamisega. 

Kui lahendada toiduohutuse küsimused, siis omab lokaalne toidujagamiskapp suurt potentsiaali ülejääva toidu ümber jagamisel ning aitaks päästa toitu, mida Eesti Toidupank ei jõua või ei saa päästa.

Kuna kapid on avatud ööpäevaringselt, siis on võimalik nende kaudu ümber jagada "kõlblik kuni" toitu, mida praegu päästa ei ole võimalik või majanduslikult mõistlik. Samuti saab kapilahendus töötada kohtades, kus Toidupanka veel pole või kus Toidupank veel igapäevaselt ei tööta.

Annetame ülejääva toidu

Kui soovime lahendada toidu raiskamise probleemi, siis peame mõistma, et toit on ressurss. Meie külmkappi jõudva toidu kasvatamiseks on kasutatud energiat, seda on transporditud ja töödeldud. Iga toit omab keskkonnajalajälge. Kui viskame toidu prügikasti, siis sellega nullime eelnevalt tehtud töö ja kulutatud ressurssi.

Kindlasti peame tegema tarbijatena senisest targemaid valikuid, et toidu ülejääki ei tekiks, kuid isegi kõige hoolikama planeerimise käigus ei suuda me vältida toidukao teket. Toidule uue elu andmine ringlusesse suunamise kaudu peab saama meie kodudes uueks normiks.

Rohetiigri poolt kevadel korraldatud õigustalgud näitasid, et Eesti seadused ei takista toidu annetamist. Tuuleparkide ja elektriautode kõrval peame rohkem mõtlema ülejäävale toidule ning selle annetamisele. Suunates üheskoos ülejäävat toitu uuesti tarbimisse saame alustada rohepööret iseenda kodudest ja ettevõtetest.