Möödunud aasta 29. mail peeti kinni Valgevene praeguse opositsioonijuhi Svetlana Tsihhanovskaja abikaasa Sergei Tsihhanovski, kes on siiani vangis.

Vilniuse meeleavaldusel osales ka Tsihhanovskaja. Varssavis avaldasid aga teiste hulgas meelt vahistatud ajakirjaniku Raman Pratasevitši vanemad.

Sündmuse meenutamiseks peeti üle maailma Valgevene solidaarsuse päeva ja seda ka Tallinnas. Selle puhul rajati Tallinnas Harju mäele opositsiooni värvides lillepeenar, avati teabepunkt ja koguneti seal samas tähelepanu juhtimiseks olukorrale Valgevenes.

Riias kogunenud meeleavaldajad avaldasid ka poolehoidu linnapea Martinš Stattisele ja välisminister Edgars Rinkevicsile, kes võtsid hoki maailmameistrivõistluste toimumispaiga juurest maha Valgevene riigilipu ja asetasid selle Valgevene punavalge rahvuslipuga, opositsiooni sümboliga:

"Maailmameistrivõistluste ajal võeti Valgevene praegune lipp maha – see lipp on tegelikult meie piinamise sümbol, tagakiusamise sümbol, mõrvade sümbol," rääkis Lätis elav Valgevene pagulane Olga Prokopjeva.

Vilniuses sõna võtnud Tsihhanovskaja sõnul tuleb kogu maailmale järjekindlalt teada anda valgevenelaste tegelikust olukorrast oma riigis, võimude vägivallast ka kodanike kõige süütumate meelsusavalduste puhul. Samal arvamusel olid ka Raman Pratasevitši vanemad Varssavis, kelle sõnul ilma rahvusvahelise surveta nende poeg vabaks ei saa.

"Ma palun kõiki EL-i riike, ma palun USA-d, ma palun kogu rahvusvahelist kogukonda meile appi. Aidake meil vabastada Raman, aidake meil vabastada Sofia ja kõik poliitvangid," ütles Pratasevitši ema Natalja Pratasevitš.

Poolas olid Valgevene demokraatialiikumise toetajad tänavaile tulnud ka Krakowis. Kiievis meelt avaldanute sõnul aga on häbiväärne, et keset demokraatlikku Euroopat laiutab täiemõõduline diktatuur.

"Kõik läheb nii, nagu Põhja-Koreas. Valgevene ehitatakse samm-sammult Põhja-Koreaks ümber," ütles Valgevene pagulane Ukrainas Sjarhei Bulba.

Meeleavaldajad rõhutasid, et diktatuurile tähelepanu juhtimist tuleb kogu maailmas jätkata senikaua, kuni välismaale pagenud lõpuks tagasi oma kodumaale pääsevad ning seal ükskõik mis põhjusel kartmatult meelt avaldada võivad. Autokraadist presidendi Aleksander Lukašenko valitsusajal seda tõenäoliselt ei juhtu.