Nädal tagasi pühapäeval sundis Valgevene Ateenast Vilniusesse teel olnud Ryanairi reisilennuki Minskis maanduma, et saada kätte pardal olnud Aleksandr Lukašenko režiimi suhtes kriitiline ajakirjanik Raman Pratasevitš ja tema pruut Sofia Sapega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Võõrsil elavaid valgevenelasi muutis sündmus murelikuks.

"Ma näen, et erinevad võõrsil, eriti Leedus elavad valgevenelased on oma turvalisuse pärast murelikumaks muutunud. Nad tunnevad ohtu, sest me teame, et KGB agendid tegutsevad ja see muudab inimesed murelikuks. Samal ajal inimesed saavad aru, et me elame välismaal, Leedus ja siinne valitsus kaitseb meid," rääkis Leedus elav Valgevene ajakirjanik Ann Mihailova.

Kahe Euroopa Liidu pealinna vahelise lennuki maandamine tõi kaasa kiired ja kohesed reageeringud. Euroopa peatas Valgevene riikliku lennufirma Belavia lennud Euroopasse ja soovitas oma lennufirmadel Valgevene taevast vältida. Nüüd on lennuinfo kohaselt Valgevene kohal lendamas peamiselt Venemaa lennukid.

"Euroopa Liit selgelt on reageerinud hästi kiiresti ja ka päris jõuliselt. Kui me vaatame just seda, mis puudutab lennundust ja lennuohutust, siis sisuliselt ikkagi on ju blokaad," kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

"Ka otsus majandussanktsioone laiendada isikutelt erinevatele ettevõtetele ja läbi analüüsida ka Valgevenest Euroopa Liitu eksporditavate kaupade piiramise võimalused, siis need on ka ikka päris sisulised meetmed, mis oluliselt olukorda Valgevenes tulevikus võivad mõjutada," lisas Kasemets. Ta tõi näiteks kaaliumkloriidi ekspordi, mis ulatub üle 2,5 miljardi euro aastas, samuti gaasitransiidi.

"Kui me räägime finantsteenustest, siis maht ikkagi võib olla märkimisväärselt suurem. Lisaks ka ei tasu alahinnata ikkagi lennublokaadi sisulist mõju Valgevene ärikeskkonnale ja üldse Valgevene suhetele maailmaga. Kui see aken maailma on ikkagi ainult Venemaa poolt, siis kindlasti sellel on päris suur mõju sellele, kuidas riik toimib," lisas Kasemets.

Miks Euroopa on valmis nii kiiresti ja nii karme sanktsioone kehtestama, võib olla osaliselt seotud Valgevene majanduse väiksusega ja riigi madala seotusega liidu suuremate majandustega. Lisaks on võimalik riigi toodetele leida alternatiive.

Enim saavad pihta Valgevene naabrite Poola, Leedu ja Läti majandused.

"Aga see pihtasaamise protsess on juba alanud eelmisest sügisest alates tegelikult. Me teame, et selle poliitilise vastasseisu raames on ju Lukašenko juba hakanud ümber suunama näiteks Valgevene eksportkauba transiitvoogusid, mis oli mingil määral ju päris oluline artikkel näiteks leedulaste jaoks, kes on traditsiooniliselt olnud Valgevene transiitkauba põhikanaliks, aga mingil määral ka lätlaste ja eestlaste jaoks. Nii et see on lihtsalt juba protsess, mis hakkas toimuma ja nüüd siis sellise eskalatsiooni tõttu ta lihtsalt järsult kiireneb, et mitte öelda on juba kiirenenud," rääkis majandusekspert Raivo Vare.

Eesti majanduse seotus Valgevenega on pigem tagasihoidlik. Võimalikest sanktsioonidest me liigselt pihta ei saa. Siiski on sektoreid, milles mõju võib olla pisut suurem.

Arusaadavalt ei soovi Valgevenega ärisuhteid omavad ettevõtted väga avatult rääkida, kuid pigem toetatakse pragmaatilist poliitikat.

"Ega Valgevene ju siit maamuna pealt kuhugi ära kao. Seal on palju inimesi, seal on palju noori inimesi, väga haritud inimesi, kes räägivad hästi inglise keelt, räägivad hästi vene keelt. Paljud neist, me loeme ajakirjandusest, tahavad teha ka ettevõtteid ja tahavad teha äri Euroopa partneritega, sealhulgas Eesti partneritega. Nii et ma arvan, et see on oluline, et me peame seda pikka perspektiivi silmas, et vaatamata sellele, kas täna paistab päike või sajab vihma, me tahame ju ikkagi toimetada siin pikalt, me tahame, et Eestil läheb hästi," kommenteeris Liwathon E.O.S juht Gert Tiivel.

IT-sektori jaoks võib Valgevenes aina kinni keeratavad kruvid olla võimalus. Hoolimata jätkuvalt kehtivatest laialdastest maksusoodustustest sektorile on riigist lahkumas nii ettevõtted kui ka arendajad.

"Kohapeal on see protsess toimunud kõik need kuud. See olukord on muutunud paljude inimeste seas palju rohkem selliseks, et sul on ikkagi oht, et su sõber, töökaaslane võidakse panna kas kaheks nädalaks või isegi pikaks ajaks vangi. Näiteks ma tean isiklikult kahte inimest, ühele neist mõisteti kaks päeva tagasi kaheaastane vangistus. Tegemist on idufirmaga, kuhu ma tahtsin investeerida. Selge on see, et investeeringu ei saa teha, kui inimene on vangis. Teine firma, tema tootejuht on jätkuvalt põhimõtteliselt arreteeritud ilma otsuseta, ilma kohtuotsuseta. Selles mõttes see olukord on läinud järjest vaikselt hullemaks. Ja kindlasti seal kolib ära veel tuhandeid spetsialiste," rääkis IT-ettevõtja Ragnar Sass.

Enamus neist siiski leiavad vähemalt ajutiselt uue kodu Leedus, kuid ka Lätis või Poolas. Eesti on kaugel. Nüüdne lennukeeld ei tee ka Eestit lähemaks, tõdeb Tallinna Lennujaam.

"Kuna nende piirangutega me tegelikult kõige rohkem karistame ärimehi, karistame võõrtööjõudu, karistame pereliikmeid, kes liiguvad Valgevenest sisse-välja, siis tegelikult, kui see efekt on saavutatud, siis neid piiranguid võiks järk-järgult leevendada ja asendada need teiste, tõhusamate piirangutega," rääkis lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe.

"Need Valgevenele kehtestatud piirangud olid kiired, efektsed, neis lepiti kiiresti kokku. Aga ma arvan, et pikaajaliselt nad ei ole tõhusad ja jätkusuutlikud, sest vaevalt, et nad muudavad Lukašenko režiimi suhtumist," lisas ta.

Selge on ka see, et Euroopa Liidu reageering ei jäta Lukašenkole ka muid võimalusi, kui tihendada suhteid Venemaaga.

"Fundamentaalne küsimus sellega seoses. Valgevene ennast on võimalik sanktsioneerides väga tõsiselt ja väga suuri kahjusid tekitada, aga sellega koos lükatakse teda "sõbraliku" Venemaa poole ehk siis on klassikaline valik halva ja veel halvema vahel poliitikas," rääkis Vare.

"Aga mida siis teha? Alternatiiv oleks siis lihtsalt avaldada sügavat muret sündmuste arengu üle ja oodata, et olukord kuidagi laheneb. See alternatiiv ei ole ju kuidagi kuidagi parem," ütles Kasemets.

"Nüüd selle lennuki kaaperdamisega on jah see vastasseis jõudnud hoopis teisele tasemele, aga ma arvan seda strateegilist pilti see otseselt ei muuda. Need valikud olid juba enne langenud. Ja kuidagi selles olukorras, mis valimistega toimus, nüüd kuidagi Valgevenet Euroopa Liidu rüppe tagasi saada, kui niimoodi öelda, olekski jälle väga-väga naiivne lootus," lisas ta.

Seega me ei ela ideaalmaailmas ning häid ja lihtsaid lahendusi Valgevene küsimuse lahendamiseks kellelgi ei ole.

Valgevene majandus

Valgevene on Eestist rahvaarvult üle seitsme korra suurem, samas SKP inimese kohta on Eestis neli korda suurem.

Sama seis on ka palkadega. Kui Eesti keskmine brutopalk oli möödunud aastal 1448 eurot, siis Valgevenes eurodesse arvutatuna 417 eurot.

Endiselt tuleb umbes 70 protsenti Valgevene majanduse kogutoodangust riigile kuuluvatest ettevõtetest ja seal on hõivatud enamik tööjõust.

Valgevene majandus sõltub väga tugevalt mõnest üksikust riigile kuuluvast rasketööstusettevõttest. Riigi tähtsaimate ettevõtete seas on väetisetootja Belaruskali, kaks suurt naftarafineerimistehast, Minski traktoritehas ja Minski autotehas.

Valgevene peamised ekspordiartiklid on töödeldud naftasaadused, kaaliumväetised, juust, veokid ja toornafta.

Lõviosa ekspordist läheb Venemaale, järgnevad Ukraina, Suurbritannia, Poola ja Saksamaa. Seega sõltub Valgevene majanduslik käekäik eeskätt suhetest Venemaaga.