"Olukorrast riigis": Eesti reaktsioon Valgevenes toimuvale on liiga pehme
Eesti peaks Valgevenes toimuvale tähelepanu juhtimisel ja sealsete inimeste aitamisel olema esirinnas, kuid praegu sörgitakse teiste riikide taga, ütlesid ajakirjanikud Indrek Lepik ja Martin Laine Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
Laine selgitas, et tal on kaks väga head tuttavat, kes on Valgevene ajakirjanikud. Mõlemad olid Laine sõnul veel paar aastat tagasi oma riigi tuleviku üle optimistilikud ja arvasid, et olukord hakkab paremuse poole liikuma.
"Selle ajaga on nüüd väga-väga palju muutunud, olukord on täiesti lootusetu, nende inimeste elud on tänaseks päevaks hävitatud. Need ajakirjanikud kaovad mõlemad kordamööda ära ja ma ei tea, kus nad on," sõnas Laine.
Ta selgitas, et mõne aja pärast ilmuvad nad jälle välja, kuid ilmselt on Valgevene valitsus nad vahepeal kinni pidanud ja kumbki ei räägi, mida nendega sel ajal tehti.
Pratasevitš teadis Laine sõnul, millega ta oma tööd tehes riskis. Tema kinnipidamine on Valgevene võimudele selge töövõit, sõnas Laine.
"See on ebaaus maailmatasemel, sest me ei saa reageerida pooltki sama räigete sammudega kui nemad ise ette võtavad," täpsustas ta.
Lepiku sõnul on Eesti välispoliitikal Valgevenes reaalnev ja tugev mõju, kuid praegu jookseb Eesti teiste riikide järel.
"Veidi häiriv on see, et Eesti, olles ise 30 aastaga kindlustanud enda positsiooni lääneriikide klubis, ei ulata samasugust abikätt neile riikidele, kes meist endisesse idabokki n-ö maha jäid," sõnas ta.
Lepiku hinnangul peaks Eesti pakkuma valgevenelastele asüüli või tegema rohkem koostööd IT-sektoris. Ta selgitas, et Lukašenko on praegu Putini pantvang ning riigitasandil Valgevenega läbirääkimisi pidada ei ole võimalik.
Laine lisas, et näiteks oleks Eesti võinud varem keelata Belavia lennud, kuid majandus- ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et kõike tuleb teha siiski korrektselt, et vältida hilisemaid jamasid.
Ülemaailmne murekoht oli tema sõnul ka Tšehhi laskemoonalao õhkamine, mille taga olid Venemaa luureagendid. Endised idabloki riigid reageerisid sellele väga häälekalt, lisas ta.
"Üllatuslikult kogu maailma olulisem diplomaatiline seltskond sellega kaasa ei tulnud. See oli justkui masendav mõistmine, et ei pruugi olla üldse lihtne seesuguste järskude sammude tegemine," ütles Laine.
Tuleval nädalal külastab Eestit aga Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja ning Lepiku sõnul saab Eesti just siis oma toetust üles näidata.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve