Praegu on lapsele makstava elatise miinimum 292 eurot kuus. Justiitsministeerium leiab, et paljudele vanematele käib see üle jõu. Sestap tuli ministeerium läinud aasta sügisel välja eelnõuga, mis viiks elatise miinimumi teistele alustele ja vähendaks seda ligikaudu 100 euro võrra. 

Kohe kerkis küsimus, kas kohtus juba läbivaieldud elatis väheneb automaatselt.  Justiitsministeeriumi eraõigustalituse nõunik Andra Olm ütles sügisel, et niimoodi – automaatselt kohtuotsuseid muuta ei saa.

"See oleks põhiseadusega vastuolus, kui me hakkaks seadusega muutma kohtulahendeid," rääkis Olm ning lisas et kohus on elatisi välja mõistes arvestanud nii lapse kui pere huvisid. "Ja kui see [elatis] on ebaõiglane, siis tuleb lihtsalt pöörduda kohtusse selle vähendamiseks," jätkas Olm. 

Riigikohus kirjutas seepeale ministeeriumile, et kohtute töökoormus võib hüppeliselt kasvada. Riigikohus märkis veel, et kuniks kohtuprotsessid kestavad, tuleb lahuselaval vanemal kõrgemat elatist edasi maksta ja see ei oleks tema suhtes õiglane. 

Tänavu kevadel, kui valmis sai eelnõu uus versioon, oli ministeerium kannapöörde teinud. "Kui enne eelnõu jõustumist on kohtulahendiga välja mõistetud elatis, mis jääb vahemikku 193 kuni 292 eurot kuus, siis loetakse uueks elatise summaks eelnõu jõustumisest alates 193 eurot kuus ühe lapse kohta," selgitas Andra Olm aprillis. "See ongi selleks, et need kümned tuhanded pered ei peaks uuesti oma kohtulahendeid läbi tegema," lausus ta. 

Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru on aga sama meelt, mis justiitsministeerium läinud sügisel. Ehk elatiste automaatne vähenemine võib minna vastuollu põhiseadusega, täpsemalt kohtulahendi seadusjõu põhimõttega.

"See põhimõte kaitseb riiklike otsuste püsivust, et neid ei saaks tagantjärele meelevaldselt muuta," selgitas Aru. Ka tema tuletas meelde, et kohus on lapse vajadusi ja vanemate võimalusi põhjalikult kaalunud. 

"Ja see läheks vastuollu ka lapse parimate huvidega esikohale seadmise põhimõttega, kui lapse vajadusi ja tegelikku olukorda põhjalikult kaalumata kõik need otsused nüüd seaduse rakendussättega ära muudetakse," ütles Aru. 

Niisiis, oht põhiseadusega vastuollu minna või kedagi ebavõrdselt kohelda on mõlemat pidi. 

Keerulist olukorda tunnistab ka justiitsminister Maris Lauri (RE). "Tõenäoliselt tuleb selline põhjalikum diskussioon korraldada. Oluline oleks ju see, et meie õigusspetsialistid Eestis saaksid enam-vähem ühesugusele arusaamisele, et mida saab teha ja mida ei saa teha," rääkis Lauri. 

Otsitakse kompromissi 

Kohus saab elatist välja mõista kahes eritüüpi menetluses. Kõiki asjaolusid kaalutakse hagimenetluses, samas kui maksekäsu kiirmenetluses sisulist vaidlust ei toimu. Viimaste otsuste puhul märgib Andres Aru, et neid võib äärmisel vajadusel ka seadusega muuta. Samas tõdeb ta, et laps kaotab oma elatusstandardis igal juhul. 

"Aga kui tõesti on niimoodi, et niigi koormatud tsiviilkohtutele lisakoormuse panemine viib selleni, et kohtud ei suuda enam pakkuda mõistliku aja jooksul kohtulikku kaitset muudes tsiviilasjades, siis võib olla selline lahendus vajalik," märkis Aru. "See vajab põhjalikku kaalumist, kus ühel pool on ühed põhiõigused ja teisel kaalul teised põhiõigused." 

Juhuks, kui maksekäsu kiirmenetluses tehtud otsuseid seadusega muudetakse, pakkus õiguskantsleri kantselei välja ka võimaliku kompromissi. 

"Meie mõte oli selles, et võib-olla võiks siis elatis väheneda mitte ühekorraga kohe seaduse jõustumisest, vaid oleks aasta või mõne aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul need elatise summad ühtlustuksid nende summadega, mis mõistetakse välja uue seaduse alusel," rääkis Aru. "See muutus ei oleks siis nii valus ja nii järsk nende perede jaoks, kellele elatissumma väheneb," leidis Aru. 

Maris Lauri sõnul on pakutud üleminekuperiood üks võimalustest. "Tõenäoliselt sellist lahendust, millega kõik rahul on, me ei leia, aga oluline on, et me saaksime vähemalt üldprintsiibis parima lahenduse," ütles Lauri. 

Läinud sügisel lootis justiitsministeerium, et elatise määramise uus kord jõustub juba selle aasta kevadel. Nüüd on sihiks võetud järgmise aasta algus. Maris Lauri ütles, et enne, kui eelnõu riigikokku saadetakse, võiks keerulisemad küsimused läbi arutada. 

"Meil on vähemalt terve suvi aega selle eelnõuga tegeleda ministeeriumis. Ja ma tõesti loodan, et me saaksime selle sügisel esimeste asjade seas sisse panna," rääkis Lauri. "Aga ma ütlen, see on lootus. Väga võimalik, et selle kompromissi otsimine võtab natukene aega." 

Andres Aru rõhutas lõpetuseks, et parimad lahendused ei pea sündima kohtuniku ees. Ta tuletab meelde, et parasjagu menetletakse ka perelepituse seadust, mis suunab kohtusse pöördunud vanemad esimese asjana kokkulepet otsima. 

"Professionaalne lepitaja aitab vanematel lapsega seotud küsimustes kokkuleppele jõuda. See oleks nii lapse huvides parim lahendus kui aitaks kohtute töökoormust vähendada," rääkis Aru.