Meedia andmetel luuras USA poliitikute järele Taani sõjaväe luureteenistuse FE abiga. Teiste seas olid sihtmärkide hulgas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja endine välisminister Frank-Walter Steinmeier.

Rootsi SVT avaldas informatsiooni koos Saksa, Norra, Taani ja Prantsusmaa meediakanalitega ja see põhineb üheksal erineval allikal, kel oli kõigil ligipääs FE salajastele andmetele.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et teda teavitati asjast juba rohkem kui nädal tagasi.

Hultqvisti sõnul on Taani võimud küsimust kommenteerinud ja tõdenud, et lähedaste liitlaste pealtkuulamine on "vastuvõetamatu".

Operatsiooni nimega Dunhammer juhtis USA riiklik julgeolekuagentuur (NSA) ja see viidi läbi aastatel 2012–2014.

Rootsi uudisteagentuur TT kirjutas samuti, et taanlasi ning ameeriklasi kahtlustatakse Rootsis, Norras, Prantsusmaal ja Saksamaal riigijuhtide ja teiste tipp-poliitikute pealtkuulamisel. Uudises ei  mainitud Soome juhtkonda.

Pühapäeval avaldatud uudis sündis Taani, Rootsi ja Norra  rahvusringhäälingute DR, SVT ja NRK ning meediaväljaannete Süddeutsche Zeitung, Le Monde, WDR ja NDR uudistetoimetuste koostöös.

Eelmisel aastal teatasid SVT ja DR, et NSA oli nuhkinud Rootsi kaitsetööstuse ettevõtte ja sõjalennukite valmistaja Saabi järele, kuid uue informatsiooni kohaselt oli asi palju tõsisem ja laialdasem, kui algselt tundus.

Pariis: USA-Taani spionaaživäited on äärmiselt tõsised.

"Ajakirjanduses ilmunud väited, mille kohaselt USA nuhkis Taani luure abil Euroopa tipp-poliitikute järele, on tõendamise korral äärmiselt tõsised," ütles esmaspäeval Prantsuse Euroopa asjade minister Clement Beaune. 

"Väga tõsine on ka see, kui selguks, et Washington on EL-i juhtide järele spioneerinud," lisas Beaune. 

Koort: suuri tagajärgi sellel pole

Ehkki avalikkuse ette tulnud luureskandaal on tõsine, ei ole sellest suuri järelmeid riikidevahelistes suhetes oodata, leidis julgeolekueskpert Erkki Koort usutluses ERR-ile.

"Tegelikult on olukord päris tõsine, aga tõenäoliselt ei saa suurt mitte midagi," rääkis Koort. "Euroopa sõltuvus Ameerika Ühendriikide pakutavatest julgeolekuhüvedest on suur /---/, ma ei usu, et muud väga palju võiks järgneda, isegi teoreetiliselt," lisas ta.

Koort tõi esile kümne aasta taguse juhtumi, kui USA luures töötanud Edward Snowden avalikustas infot USA Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) ja Luure Keskaegntuuri (CIA) ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta, mille sihtmärkide seas olid ka Lääne liidrid. Tema sõnul ei järgnenud ka sellele suurt midagi. "Natuke viibutati näppu," ütles Koort.

Suure tõenäosusega toimuvad Taani sõjaväeluureteenistuses personalimuudatused, usub Koort.

"Tegelikult on selliseid nähtusi ju ka varem olnud. Ka varasemalt on tulnud avalikuks, et näiteks prantslased on luuranud sakslaste järgi, Skandinaavias on olnud luurejuhtumeid. Nii, et ühelt poolt on see muidugi rahutuks tegev, aga teiselt poolt ongi luured selleks ehitatud, et infot koguda," tõdes ta.

"Ka see kord võivad toimuda isiklikul pinnal solvumised - keegi võib-olla ei võta enam teise kõnet vastu, aga suurt suhete halvenemist või jahenemist ma ei usu, et toimub," rõhutas Koort.