Kas 14. juuniks planeeritud restoranide ja baaride lahtiolekuaja kesköine piirang tuleks üle vaadata? Kas seda kuidagi varem rakendada või sootuks kaotada?

Covid-19 olukord Eestis on paranenud 10 nädalat järjest. Ja viimasel nädalal võib öelda, et langustrend on olnud eriti kiire, suurusjärgus 40 protsenti vähenes nakatunute arv. Selliste positiivsete arengute jätkudes ja samal ajal vaktsineerituse hõlmatuse kasvades on tõesti võimalik üle vaadata nii avalike ürituste osalejate arvud nii sise- kui ka välitingimustes kui ka ajalised piirangud.

Täna kehtib 22.00 lõpetamise aeg. Alates 14. juunist oleme varasemalt kommunikeerinud selleks kesköö piiri. Aga tegelikult, kui see viiruse olukord jätkuvalt paraneb, ei ole põhjendatud läbi suve selliste piirangute hoidmine, vaid pigem on mõistlik see ajaline piir kas sootuks ära kaotada või seda oluliselt muuta.

Ma olen selles vaates optimistlik, et vaadates vaktsineerimise selget iganädalast tõusu ja ka nakatumise langust, siis suvi tuleb kindlasti nii ürituste korraldajate kui ka osalejate vaates suhteliselt harjumuspärane. Teatud hajutamise nõuded jäävad alles, teatud usaldusmeetmed jäävad jõusse, aga selliseid lausalisi piiranguid kellaajalises mõttes me tõenäoliselt suve jooksul enam ei näe.

Nii et täiesti võimalik on stsenaarium, kus see kesköine piirang ei jõuagi kehtima hakata, vaid see kaotatakse sootuks?

See on üks alternatiiv, mida kindlasti ei saa välistada. Teine variant on see, et kellaajaline piirang leeveneb mõnevõrra hiljem ja etapi kaupa. Ehk vahepeal on selleks kesköö, vahepeal mõni hilisem kellaaeg või siis kaob ära. Kui see nakatumise languse trend jätkub sellises tempos nagu viimastel nädalatel on olnud, siis saame olla liberaalsemad, kui me alguse julgesime loota.

Täna tegi valitsus väga kiiresti ära maskikohustuse kaotamise otsuse. Kas sama kiiresti võivad tulla otsused ka lahtiolekuaja piirangu suhtes?

Meie eesmärk ei ole hoida sektoreid kinni kauem kui on nakkuse maandamiseks vajalik. Kui teisipäeval jõuame otsusteni, siis esimesel võimalusel need otsused ka jõustatakse.

Mingid otsused aga kindlasti tulevad?

Ma pean, jah, tõenäoliseks, et me leevendame nii üritustel osalejate arvu kui ka kellaajalisi piiranguid. Praegu tehtud erinevad leevendused ei ole toonud kaasa nakkuse tõusu. Näha on, et koroonaviirus väheneb tänu vaktsineerimisele, aga ka sesoonsete mõjude tõttu. Arvan, et 8. juunil on meil tuua juba järgmiseid uudiseid leevenduste kohta.

Kõne all on olnud ka hajutatuse ja täituvuse küsimus siseruumides. Näiteks restoranides, kus on praegu 50 protsendi täituvuse nõue. Milline on valitsuse lähenemine siin?

Kõige olulisem hajutatuse nõude leevendamise vaates on vaktsineeritusega hõlmatus ühiskonnas. Mida rohkem inimesi kasutab võimalust ennast Covid-19 vastu kaitsta, seda rohkem on võimalik inimesi tihedamalt kokku lubada. Seeläbi see nakkuse risk ja oht inimeste elule ja tervisele on oluliselt väiksem. Hetkel me ei ole veel siin ühtegi leevendamise otsust teinud. Teatud hajutamine kindlasti jääb ka läbi suve, aga kui me näeme, et vaktsineerimine edeneb, siis saame ka need piirarvud mingil hetkel suve jooksul ümber vaadata. Ma ei ole kindel, et see järgmisel nädalal juhtub. Neid leevendusi tuleb siiski ka praegu teha veel samm-sammult, kuna Covid-19 pandeemia ei ole Eestis ega ka maailmas veel lõppenud.

Kas te näete ka ohtu, et piirangute leevenedes ja vaktsineerituse hõlmatuse kasvamisega hakkab ühiskonnas vaibuma huvi vaktsineerimise vastu?

Ma väga loodan, et ei näe. Eesti inimesed on terviseteadlikud ja mõistlikud. Paljud nendest on näinud selle kriisi ajal neid negatiivseid mõjusid iseenda ja ka oma lähedaste peal. Kindlasti on mõistlik ja ainuõige kasutada võimalust tasuta enda elu ja tervist kaitsta, anda seeläbi panus ka ühiskonna avatuna hoidmisele. Ma loodan ja ka usun, et valdav osa täisealistest seda võimalust ka kasutavad. Sest vastasel juhul võivad erinevate tüvede tulekul, sügis-talvise perioodi lähenedes naasta erinevad piirangud, erinevad kolded ja palju negatiivset, mida me näha ei soovi. Meie võimuses on seda ennetada.