Eesti metsade raiemaht mullu pisut kahanes

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Alutaguse kuusik Ida-Virumaal. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

2019. aastal raiuti Eestis 11,25 miljonit tihumeetrit metsa, sellest 8,3 miljonit ehk kolmveerandi moodustas lageraie, selgub keskkonnaagentuuri värskest statistilisest metsainventuurist. Siiski ületas majandatava metsa netojuurdekasv lageraie mahtu, kinnitab agentuur.

Eestis püsib metsa osakaal jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Statistilise metsainventuuri (SMI) kohaselt moodustavad metsad 51,3 protsenti maismaast (2,33 mln hektarit), aastaga on metsade pindala vähenenud selle metoodika järgi 0,1 protsenti (aasta varem 2,35 mln ha), mis jääb statistilise vea piiridesse.

Raiemaht 2019. aastal pisut kahanes ning prognooside järgi jätkus langustrend ka mullu. 2019. aasta raiemaht moodustas 11,2 mln tihumeetrit, möödunud aastal hinnanguliselt aga 10,6 miljonit.

Raieid viidi läbi kokku 87,9 tuhandel hektaril. Pindalalt moodustasid lageraied kolmandiku kõigist raietest (29,6 tuhat ha). Harvendusraiet tehti 19,5 tuhandel hektaril, sanitaarraiet 3,9 tuhandel hektaril, valgtustusraiet 11 tuhandel hektaril.

Riigile kuulub pisut üle poole (52 protsenti) kogu metsamaast, enamikku sellest haldab RMK. Füüsiliste isikute omanduses on 27,5 ja juriidiliste isikute käes 20,5 protsenti metsamaid. Kolmandik puidust raiutakse riigimaal.

Enim on metsa raiutud aastatel 2017-2020, kõige vähem vahemikus 2006-2009.

Metsa tagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 16,1 miljonit tihumeetrit. Enim kasvas juurde mändi, kaske ja kuuske, kokku enam kui 75 protsenti kogu juurdekasvust.

Majandusmetsade juurdekasv kogu juurdekasvust oli üle 12 miljoni tihumeetri ehk juurdekasv ületab raiet, kinnitas keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks.

"Metsa tagavara on stabiliseerunud viimasel viiel aastal ning on jäänud 470-480 miljoni tihumeetri tasemele," ütles Denks.

Uuendusraiete alla käivad nii lageraied kui ka aegjärksed raied. Täpsustamata andmetel mullu raiete maht pisut vähenes. Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Metsamaad kaks korda rohkem kui põllumaad

Eestis on metsa kaks korda rohkem kui põllumaad. Metsaga metsamaad moodustavad 46,8 ja metsata metsamaad 4,5 protsenti kogu metsamaade mahust.

Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 61 protsendi. Vähim on metsa aga Tartumaal, kus on suur põllumaade osakaal.

Kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 25,6 protsendini, rangelt kaitstava metsa osakaal on 14,2 protsenti. Veel kümme aastat tagasi oli rangelt kaitstavaid metsi 9,6 protsenti.

39 protsenti metsast on üle 60 aasta vana. Enamiku metsa raieküpsus algabki umbes 60 aasta pealt, sõltuvalt puuliigist (männil 90-100 aasta vahemikus, kuusel-kasel 60-80-aastaselt).

Eesti metsast 39 protsenti moodustavad okas- ning 42 protsenti lehtpuumetsad. Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud meie metsades muutunud viimastel aastatel vähe, mõnevõrra on vähenenud männi ja suurenenud kase osakaal.

"Selgitus võib siin osalt peituda selles, et kuigi erametsades kasutatakse viimastel aastatel metsade uuendamisel okaspuid järjest rohkem, eelistavad paljud metsaomanikud siiski jätta metsa looduslikule uuenemisele, kus on eelis juba lehtpuudel, mis on kiirema kasvuga," ütles Denks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: