Eelnevalt oli ettevõtmise võimalusi ja eeldusi arutatud erameditsiinikeskusega Confido ning koos jõutud arusaamisele, et pakutav projekt on laevadel teostatav ja vastaks kõigile nõuetele, kui vaktsineerimise läbiviijaks on tervishoiuasutus ja kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. Projekti läbiviimiseks oli aga vajalik riigi nõusolek ning vajalike vaktsiinide eraldamine riiklikust vaktsiinivarust, teatas Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
 
Ettepaneku kohaselt oleks projekti raames vaktsineerimisvõimaluse saanud kolmel-neljal nädalavahetusel kokku ligikaudu 4300 Eesti inimest. Tallink oli kommunikatsioonijuhi kinnitusel omalt poolt valmis looma mõlemale laevale kaheks päevas nädalas vastavad tingimused ning välja töötama kellaajalise eelbroneerimise süsteemi konkreetsetele väljumistele, Confido oli valmis tagama tervishoiutöötajad ja vaktsineerimise läbiviimise.

"Tallinki eesmärgiks oli luua töörändes osalejatele võimalikult sihistatud ja mugav võimalus vaktsineerimiseks ja seeläbi Eesti vaktsineerimisprogrammi kiirendamisele kaasa aitamine," seisis teates.
 
Katri Link rääkis, et esmalt tegi Tallink ettepaneku viia läbi vaktsineerimine kahedoosilise vaktsiiniga, kuid mai keskpaiku, ametkondade enda ettepanekul, muudeti ettepanekut ja liiguti edasi ühedoosilise Jannseni vaktsiini plaaniga.
 
"Tänaseks on läbirääkimised Eesti riigi ametnikega aga jõudnud suluseisu, hoolimata sellest, et projekti elluviimisele on toetust avaldanud mitmed kõrged riigiametnikud ning antud ettepanek on olnud arutlusel viimased kuu aega kõigis vaktsineerimisprogrammiga lähemalt või kaugemalt seotud ametkondades ja ametiasutustes," lisas Link.

Ametlikuks põhjuseks projektist keeldumiseks on Linki sõnul ministeerium toonid, et vaktsiine ei ole piisavas koguses. Viimases, veel 2. juunil, saadud vastuses kõrgelt riigiametnikult seisis Linki vahendusel: "Kui midagi muutub, siis saab teistsuguseid otsuseid teha, kuid kui vaktsiini ei ole, siis ei ole ka midagi süstida."

Nõgene: sotsiaalministeerium ei tähtsusta töörändurite vaktsineerimist

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles, et sotsiaalministeeriumi tippjuhtkond ei pidanud vajalikuks prioritiseerida pendelränduritele vaktsineerimise võimaluse loomist, aitamaks kaasa erinevate ministrite, suursaadikute ja teiste valdkondade tippametnike tugevatele jõupingutustele kümneid tuhandeid peresid lahus hoidva Eesti-Soome piiri taasavamisele töörändeks.

"On üheselt selge, et iga päriselt kaasa aitav meede oli ja on sel teel oluline. Tallink tegi ettepaneku 4.mail ning tahte olemasolul oleks saanud teha valikuid, kuhu saata ühedoosilist vaktsiini ning kuhu kahedoosilist vaktsiini. Sealjuures ka käesoleva nädala alguses oli Eesti riigis tuhandeid doose süstimata Jannsen vaktsiini," kommenteeris Nõgene.
 
Katri Linki sõnul Tallink antud tegevuse eest mingit tasu ei küsinud. "Pigem seisnes ettevõtte huvi selles, et töörändurid saaks võimalikult lihtsalt ja oma kodusoleku aega kulutamata vaktsineeritud ning antud tegevus annaks Soome valitsusele täiendavat kindlustunnet ning stiimuli pendelrände taastamiseks Eesti ja Soome vahel. Ettepaneku ja tegevuse ajastus oli väga oluline, kuna oli planeeritud aega, mil Soome valitsus oli kohe-kohe võtmas vastu uusi otsuseid reisipiirangute pikendamise või leevendamise osas mai keskpaigas," selgitas Link.
 
18. mail ametnikele saadetud pöördumises kirjutas Paavo Nõgene: "Me peame näitama initsiatiivi, et meil on tõesti soov ja huvi kasvõi vaktsineerimistunnistusega see piir töörändeks lahti saada. Sadamas vaktsineerimine ei ole lahendus – enamus liiguvad sõiduautodega, lahendus on sihtgrupp tabada laeval. Nende inimeste silmis näitab see ka hoolivust ja riigi innovaatilisust. Lisaks saaks nii ära vaktsineerida ka veel vaktsineerimata olevad Eesti kodanikest rekkajuhid."

Marek Seer: vaktsineerimist ei saa korraldada vaid Tallinki pardal

Koroonavaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul on Tallinki pakkumist vaktsineerida laevadel vaktsineerimise töörühmas kaalutud ning terviseamet on tervishoiuteenuse osutajaga sellel teemal ka suhelnud. "Mõttel on jumet ja me ei välista seda tulevikus," sõnas Seer.

"Samas ei saa me eelistada ühte laevakompaniid ning kuidagi ei oleks võimalik vaktsineerimist korraldada vaid Tallinki pardal. Seetõttu tuleks kõne alla vaktsineerimise korraldamine sadamas," märkis ta.

"Teiseks oleme täna veel olukorras, kus nõudlus vaktsiinide järele on suurem, kui pakkuda suudame," jätkas Seer.

Seer rääkis, et kuna eesmärk on kiiresti võimalikult suur osa elanikkonnast vaktsineerida, siis on lisaks eakatele ja riskirühma inimestele prioriteediks vaktsineerimiskeskused, kus on võimalik kaitsesüste teha suurele hulgale inimestele lühikese aja jooksul.

"Sadamates/laevadel liigub praegu töörände peatamise tõttu vähe inimesi. Töörändajatele sobiks ühedoosiline Jansseni vaktsiin, mida aga sellel ja järgmisel nädalal tootjapoolsete tarneraskuste tõttu üldse Eestisse ei saabu ja olemasolevad doosid on juba broneeringutega kaetud," rääkis Seer.

Seeri sõnul saab vaktsineerimine sadamates või laevadel ja lennujaamas kõne alla tulla siis, kui vaktsiinitarned suurenevad. "Ilmselt oleks see mõeldav kõige varem juuli alguses. Seda oleme Paavo Nõgesele ka selgitanud," rõhutas Seer.

Nõgene: Seeri väide juulis vaktsineerimisest tundub lausa pahatahtlik

Paavo Nõgene reageeris omakorda Marek Seeri kommentaaridele ja ütles, et juulikuu oleks vaktsineerimiseks juba liiga hilja.

"Tallink on algusest peale rääkinud olulisusest viia vaktsineerimine läbi mai või hiljemalt juunikuus,  täpsemalt viidates enne Jaanipäeva. Asjaolu tõttu, et sel perioodil on tabada soovitav sihtgrupp kõige paremini saadav.  Peale seda perioodi ei ole Tallinkil enam võimalik eristada laevareisijaid sadade reisijate seast. Teada on teile ka eesmärk – avada tööränne võimalikult vara, selles valguses tundub teie juuli viide suisa pahatahtlik ja vastuolus Eesti riigijuhtide tehtud pingutustega," kõnetas Nõgene Seeri.

Vaktsiinide vähesus Seeri vastuses on Nõgene hinnangul prioriteetide seadmise küsimus.

"ECDC 31.mai aruande järgi oli Eesti riigis Jannsen vaktsiini süstimata 7 118 doosi, millele lisanduvad käesoleva nädala tarnest 4800 doosi. Juhin tähelepanu, et süstimata dooside hulk kokku Eestisse saabunud doosidest oli 48,1 protsenti. Kokkuvõttes oli laevadel vaktsineerimise mitte võimaldamine prioriteetide seadmise küsimus, kui tahet oleks olnud, saanuks teistesse kohtadesse, kus ühe doosilise vaktsiini süstimine pole primaarne, saata kahe doosilist vaktsiini.

"Mis puutub asjaolusse, et ainult ühe laevafirma peal ei saa vaktsineerimist läbi viia, siis kinnitasime terviseameti juhiga peetud konverentsil, et Tallinkil pole midagi selle vastu kui sarnast teenust pakutakse ka teistel laevafirmadel. Minu soovitus teile – ärge otsige põhjendusi ja vabandusi kuidas ei saa, vaid kuidas saaks. Selliselt olete vaktsineerimist läbi viies edukam," lisas Nõgene veel.