Eesti peab ettevõtte tulumaksumiinimumi kehtestamiseks taotlema erandit

Foto: Ken Mürk/ERR

G7 juhid leppisid laupäeval kokku ülemaailmse 15-protsendise ettevõtte tulumaksumiinimumi kehtestamises. Kui lepe juulis toimuval G20 kohtumisel allkirjastatakse, peab Eesti taotlema erandit, mis lubaks ettevõtte tulumaksu kogumist mingiteks aastateks ajatada. Nimelt arvestab Eesti ettevõtte tulumaksu vaid kasumi väljamaksmisel, mida ei pruugi igal aastal toimuda.

Kuna tulumaksu miinimum puudutab vähemalt senise kava kohaselt vaid kontserne, mille aasta müügitulu ületab 750 miljonit eurot, võib probleem tekkida suurfirmade Eestis tegutsevate tütarettevõtetega, mis igal aastal kasumit välja ei maksa.

"Kui Eesti igal aastal tulumaksu ei võta, siis emaühingu vaates on Eesti tulumaks selle aasta kohta null ja sellel riigil saab olema õigus maksustada Eestis teenitud kasum miinimummääraga. Kui Eesti äriühing hakkab ka kunagi kasumit jaotama, siis saab Eesti ka tulumaksu," ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill.

Eesti taotleb OECD-s erandit, mis võimaldaks lugeda Eestis mittetasutud maksu tasutuks.

"Mida me teeme OECD-s, on see, et taotleme Eestile, Lätile ja Gruusiale sellist erandit, mis võimaldaks lugeda Eestis mittetasutud maks tasutuks. Ehk kui kontserni emaühingu riik hakkab Eesti kohta oma miinimummaksukohustust arvutama, siis x numbri aastate jooksul nad loeksid, et Eestis on miinimummaks tasutud, kuigi see ei pruugi nii olla," lausus Pahapill.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond ) märkis, et Eesti on pakkunud läbirääkimistel kuni kümneaastast tähtaega.  "Seda ilmselt ei ole võimalik saada. Võib-olla tuleb kompromiss, et see tähtaeg on neli aastat," ütles ta.

Teine endine rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme ütles, et Eesti on alati võidelnud nendel läbirääkimistel selle eest, et tänane maksutagastussüsteem säiliks. "Et see meie erand säiliks. Kui see säilib, siis meie tänane maksusüsteem muutmist ei vaja. Aga kui seda maksutagastust arvestatakse kui nullmaksumäära, siis me oleme hädas, siis meie maksusüsteem on ülejäänud rahvusvahelise korraga vastuolus," lausus Helme.

Eeldatavasti läheb tulumaksu arvestamine keerukamaks, sest emaühingu riik peab rakendama mehhanisme topeltmaksustamise vältimiseks.

"Need mehhanismid on keerulised. Meie mure on peamiselt selles, et kui Eesti äriühingu kohta arvestuse pidamine osutub emaühingu riigis ebamõistlikult keeruliseks, siis see võib meie konkurentsivõimet äriühingu asukohamaana mõjutada," lausus Pahapill.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: