G20 rahandusministrid toetavad globaalset maksureformi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
G20 kohtumine Veneetsias. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/G20 Italy

Tööstusriikide ühenduse G20 rahandusministrid avaldasid laupäeval Veneetsias toetust globaalsele maksureformile, millega tahetakse seada ettevõtte tulumaksu miinimumiks 15 protsenti ja tagada hargmaiste firmade õiglasem maksustamine.

Rahvusvahelise maksureformi raamistikus leppisid sel kuul kokku 131 riiki, kuid maailma 19 suurima majanduse ja Euroopa Liidu toetus aitab tagada, et see lõpuks ka jõustub.

"Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi ja mullu tehtud edusammude jätkamist, oleme me saavutanud ajaloolise leppe stabiilsema ja õiglasema rahvusvahelise maksukorra jaoks," öeldi kohtumise kommünikees.

Lõppavalduses avaldati toetust reformiplaani mõlemale osale: ettevõtte tulumaksu miinimumile ja kasumi maksustamisele riikides, kus see teenitud on.

Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire kiitis lepet ja ütles, et see on kord sajandis esinev võimalus.

"Tagasipöördumise võimalust ei ole. Me teeme lõpu eelarvelisele võidujooksule põhjani ja digihiiud hakkavad nüüd maksma oma õiglase osa makse," ütles ta.

Ühenduse otsust kiitis ka USA rahandusminister Janet Yellen, kes kutsus reformi nüüd kiirelt ellu viima.

"Maailm on valmis lõpetama ettevõtte tulumaksu alase võidujooksu põhjani ja on laialdane konsensus, kuidas seda saavutada – läbi vähemalt 15-protsendise globaalse alammäära," lausus ta. "Maailm peab nüüd selle elluviimiseks kiirelt tegutsema."

Reformi eesmärk on lõpetada konkurents võimalikult madala tulumaksu määra nimel investeeringute ligimeelitamiseks, mis on viinud olukorrani, kus hiidfirmade maksukoormus on naeruväärselt väike.

Lõplikku kokkulepet pole oodata enne G20 juhtide oktoobrikuist kogunemist Roomas.

15-protsendise alammäära kehtestamises lepiti 1. juulil kokku Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames.

Riigid nagu USA, Saksamaa ja Prantsusmaa on nõudnud kõrgemat maksumäära.

Mõned riigid on sellele aga vastu, näiteks Iirimaa, kes meelitas Apple'i ja Google'i Dublinisse madalate maksudega.

Ka Eesti jäi juuli alguses OECD riikide arutelul üleilmse ettevõtete tulumaksu miimimummäära suhtes eriarvamusele. Eesti ei saanud rahandusministeeriumi teatel miinimummaksu lahendust toetada mitmel põhjusel.

"Esiteks annab praegune versioon õiguse maksustada Eestis teenitud kasumit peakontori riigil, kui Eesti siinse tütarühingu või püsiva tegevuskoha kasumit kolme või nelja aasta jooksul maksustanud pole.  Eesti ettepanek on olnud rakendada riikidele, kes kasutavad Eestile sarnast ettevõtte tulumaksusüsteemi, sellist lahendust, mis kataks terve majandustsükli, võimaldamaks saavutada kahjumlike aastate järgselt ka dividendide maksmise võimekus. Ka meie ettevõtjad on sellist lahendust toetanud," selgitas ministeerium.

"Teiseks tuleks kehtestada käibe alammäär kontsernidele, kellelt miinimummaksu küsida võib, mitte jätta see lahtiseks. Liiga madalad olid ka valemipõhise välistuse marginaalid, mille abil saaks tegeliku majandustegevusega ettevõtjad miinimummaksu kohaldamisalast välistada."

Eestil osaleb aga OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste töös edasi ja loodab, et tasakaalustatum kokkulepe saavutatakse selle aasta oktoobris.

G20 ministrite kohtumise lõppavalduses kutsuti läbirääkimistega ühinema kõiki riike, kes rahvusvahelise leppega veel liitunud ei ole.

Tulumaksu alammäär avaldab mõju kuni 10 000 suurfirmale, kelle aastatulu on üle 750 miljoni euro. OECD hinnangul suurendaks see riikide maksutulu 125 miljardi euro võrra aastas.

Reformi teine sammas annab riikidele maksu näol osa tuludest, mida maailma sadakond suurimat ettevõtet nende territooriumil teenivad. Praegu võtavad need firmad oma kasumit üldiselt arvele ülimadala maksumääraga riikides.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: