"Miinimummaksu rakendamise aruteludel oleme soovinud rahvusvaheliste kontsernide Eestis tegutsevatele tütarettevõtetele – mida ettepanek eelkõige puudutaks - võimalikult pikka maksuajatusperioodi, mis võimaldaks ettevõtetele rohkem paindlikkust otsustada oma rahavoogude üle kogu majandustsükli jooksul, mitte ei kohustaks meid kohe kasumeid maksustama," ütles Pentus-Rosimannus.

"Eestile on pakutud ka lahendust, mille kohaselt väiksema käibe ja kasumiga Eestis tegutsevad tütarettevõtted jääksid esmalt maksurakenduse lävendi alt välja. Kui selline lävend fikseeritakse aga väga madala summa juures, oleks tegu juba lähiaastatel sisulist efekti mitteomava klausliga, mis Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks tegelikult leevendust ei paku," tõdes rahandusminister.

Valitsus arutas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), G7 ja G20 riikide suvist kokkulepet, millele OECD peaks oktoobris lõpliku heakskiidu andma, lõppeval nädalal peetud kabinetiistungil ning teeb selle suhtes otsuse järgmisel neljapäeval.

Eesti oli üks üheksast maailma riigist, mis on koos Iirimaa ja Ungariga Euroopa Liidust olnud vastu ülemaailmsele maksureformile, mille alusel hakkaks hargmaistele suurkorporatsioonidele kehtima kehtima ühtne ettevõtte tulumaksu miinimummäär 15 protsendi tasemel. Ehkki ettepanek puudutaks kontserne, mille aasta müügitulu ületab 750 miljonit eurot, võib probleem tekkida nende Eestis tegutsevate tütarettevõtetega, mis igal aastal kasumit välja ei maksa.

"Muidugi on Eesti esmane huvi, et üleilmse miinimummaksu reegleid puudutav kokkulepe võimaldaks Eestil jätkata meie töökohtade loomise ja laiemalt ettevõtluse jaoks olulise ettevõtluse maksusüsteemiga. Et üleilmse maksukehtestamise tuhinas ei tekiks olukorda, kus siin tegutsevate ettevõtete arendamine või investeerimishuvi saaks piiratud," ütles Pentus-Rosimannus.

Tema sõnul suurt osa maksukokkuleppest põhjendatud vajadusega parandada üleilmset maksudistsipliini, mis on kindlasti õige eesmärk.

"Samas on fakt, et kogume Eestis juba praegu meil kehtiva süsteemiga rohkem ettevõtte tulumaksu, kui mitmed teised maksukokkulepet tagant tõukavad riigid. Kui vaadata näiteks ettevõtte tulumaksu osakaalu kogu maksutulust, siis Eestis on see 2018. aasta andmete järgi 6,1 protsenti kogu maksutulust, Saksamaal 5,6 protsenti, Prantsusmaal 4,6 protsenti, USA-l 4,1 protsenti. Sarnane pilt paistab, kui võrrelda ettevõtte tulumaksu laekumisosakaalu SKP-st: Eesti 2 protsenti, Saksamaa 2,1 protsenti, Prantsusmaa 2,1 protsenti, USA 1 protsent SKP-st. Need on OECD andmed. Eesti on väike ja avatud majandus, meil ei ole maksude tasumisega probleeme ning meie jaoks on oluline säilitada meie senine ettevõtlust toetav tulumaksusüsteem," selgitas rahandusminister.

"Kuigi OECD sellelaadsed poliitilised avaldused ei ole automaatselt õigustloovad, hakkavad sellisel tasemel antud heakskiidud sageli hiljem oma elu edasi elama, mistõttu on eriti oluline, et kaaluksime Eesti huve enne otsustamist põhjalikult," rõhutas minister.

Kolme EL-i riigi kõrval ei ühinenud algatusega veel ka Peruu, Barbados, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sri Lanka, Nigeeria ja Keenia.

Kokkuleppest kõrvalejäänud riskivad jääda isolatsiooni, kuna algatusega ühinesid kõik suured maailma majandused ning ka mitmed seni maksuparadiisideks peetavad riigid nagu Bermuda, Caymani saared ja Briti Neitsisaared, kirjutas Reuters tänavu juulis.