"Rahva teenrid" ootavad valitsuselt ettevõtete tulumaksureformi osas ausust

Foto: ERR

Valitsus, mis nõustus sel nädalal algsele vastuseisule vaatamata siiski ühinema ülemaailmse tulumaksualgatusega, võiks teemast ausalt rääkida ning arutada seda ka laiema avalikkusega, leidsid ajakirjanikud Vikerraadio saates "Rahva teenrid". Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitav rahvusvaheline maksureform kehtestab 750 miljonist eurost suurema aastakäibega ettevõtetele minimaalselt 15-protsendi tulumaksu.

"Ma saan aru, et see on sundvalik, aga et see juhtub [peaministripartei] Reformierakonna eestvedamisel, on küll nagu välk selgest taevast," rääkis saatejuht Mirko Ojakivi.

Tema hinnangul on valitsus püüdnud avalikus kommunikatsioonis jätta muljet, et Eesti konkurentsivõime ei kahane, sest reform Eesti ettevõtteid ei puuduta. Ojakivi sõnul püütakse halva mängu juures head nägu teha, sest kuigi veel ei ole täpselt teada, millisena algatus reaalses elus rakendub, tajuvad ettevõtjad seda üheselt Eesti ettevõtluskliima halvenemisena.

Ojakivi sõnul on imelik, et kui peaminister Kaja Kallas ütleb, et see Eesti ettevõtteid ei puuduta, siis ometi on teada, et vähemalt kolme - Tallinna Kaubamaja gruppi, Tallinki ja Eesti Energiat – see puudutab ning lisaks veel ka 200-300 välisettevõtet, millel on Eestis tütarfirma.

Ka teise saates osalenud ajakirjaniku Urmas Jaaganti hinnangul oli kummaline, kuidas Eesti OECD algatuse järel sellele jõuliselt vastu oli. "Kui see ettepanek tuli ja 130 riiki sellega kohe alguses ühinesid, siis arvata, et meil õnnestuks seda protsessi väärata või sellest kõrvale jääda ei olnud ju usutav. Arvata sel hetkel, et meil õnnestub sellest kõrvale hiilida, oli võib-olla naiivne," rääkis Jaagant.

"Seda enam on mind pannud imestama Reformierakonna tolleaegsed väga hoogsad seisukohad, et see on meile väga kahjulik. Pange tähele – siis oli see Eestile väga kahjulik, mis lõhub meie praegu kehtivat maksusüsteemi!" ütles Jaagant ning märkis, et nüüd valitsus justkui kinnitab, et enam need algatused ei lõhu Eesti maksusüsteemi.

Ojakivi tõi esile, et kui ühtede ja samade argumentidega kaitstakse erinevaid positsioone, siis tekib küsimus, kummal korral valetati, sest mõlemal korral ei saa ju õigus olla. "Tuleks rääkida ausalt. Kui nüüd räägitakse, et ega keegi eriti pihta ei saagi, siis miks me selle vastu olime?" küsis ta

Ojakivi sõnul ütlevad ettevõtjad, et tulumaksualgatusega tulevad probleemid, sest kui ühel hetkel saavad paarsada suurettevõtet tulumaksukohustuse, siis satub kahtluse alla ettevõtete võrdne kohtlemine, kui väiksematele ettevõtetele jääks kehtima Eesti praegune tulumaksusüsteem, mille kohaselt tuleb kasumilt tulumaksu maksta ainult siis, kui kasum ettevõttest välja võetakse, mitte aga siis kui kasum investeeritakse.

"Ehk, et kas ühel hetkel ka väiksemad Eesti ettevõtted peavad hakkama tulumaksu maksma? See on küsimus, mis vajaks poliitilist konsensust või vähemalt parlamendidiskussiooni. Aga praegu mulle tundub, et valitsus on rutanud selle poliitilise deklaratsiooniga liituma ja mulle tundub, et ilma parlamentaarse ja ühiskondliku debatita," rääkis Ojakivi.

Evelyn Kaldoja tõdes saates, et õigel hetkel tuleb aru saada, et see võitlus on kaotatud ja Eestil ei ole mõtet sinna enam rohkem ressurssi panna. Tuleb tegelda nende asjadega, mida on võimalik kaitsta.

Ka Jaagant nõustus Ojakivi seisukohaga ausa diskussiooni vajalikkusest. "Aga siis võiksime aususes minna veel ka selle võrra edasi, et arutada, kas see, mida me siin hoida püüame, üldse töötab või on sel mõtet? Äkki on globaalne majandus jõudnud sellisesse faasi, kus meil ei ole enam mõistlik selline süsteem nagu meil on ja sellest ei tasu nii lõpuni kinni hoida? See ei ole asi, mille üle me ei tohiks debatti pidada. Äkki see peabki teistsugune olema, ka see ei ole ju välistatud," rääkis Jaagant. "Aga olen nõus, et kuigi täristasime mõõku, siis nüüd öelda, et see midagi ei muuda, on vale."

Kaldoja hinnangul peaks praegu keskenduma sellele, kuidas kaitsta Eesti ettevõtjaid. "Sõnum võiks pigem olla, et otsustasime, et seda võitlust me ei võida ja proovime nüüd teha teisi asju," leidis ta.

Jaaganti arvates oleks siiski huvitav, kui Eesti teataks, et soovib hoolimata algatusega ühinemisest seda pehmendada. "Sest globaalse maksusüsteemi eesmärk ei ole ju millegi pehmendamine. Kui hakkame siin midagi leiutama, siis see on ju selle eesmärgile vastu töötamine. Aga enda huvide eest tuleb muidugi seista," rõhutas ta.

Globaalse maksualgatuse järel käsitlesid Ojakivi, Jaagant ja Kaldoja ka lõppeval nädalal Eesti Päevalehes avaldatud niinimetatud Pandora paberite teemalisi artikleid, kus toodi välja ka Eesti ettevõtjaid, kes on oma firmad ja tulud peitnud niinimetatud maksuparadiisidesse.

Ojakivi hinnangul on oma äritegevuse salajas hoidmise huvi taga suuresti soov pääseda maksude maksmisest.

"Selle vastu muu ei aitagi kui avalikustamine," tõdes Kaldoja.

Jaagant lisas, et see, kuidas on paljastustele reageerinud nende kaudu avalikkuse ette jõudnud inimesed, näitab selgelt selle teema olulisust. "Nad ei taha avalikustamist ja sellel on selge põhjus," märkis Jaagant.

Lisaks oli saates juttu lähenevatest kohalikest valimistes, Euroopa Liidu taasterahastu väljakuulutamisest ning sellega välja tulnud vastandusest, kas rahastada Tallinna haigla ehitust või Eesti esmatasandi tervishoiu arendamist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: